Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee
 

Kirjanike liit valis oma juhiks feministist Maarja Kangro

-
27.04.2024
Kirjanike liidu maja

Eesti Kirjanike Liidu värskeks juhiks valiti Maarja Kangro, kes on tuntud feministina ja kohati oma roppude luuletuste poolest. Oma sõnul kandideeris selleks, et rohkem naiskandidaate esile ei kerkinud, kuid ta tajus ootust, et liidu järgmine juht võiks olla justnimelt naine.

„Kui ma kuulen, kuidas mu 12-aastase õetütre sõbranna on otsustanud olla trans, ja näen, kui loomulikult noored seda võtavad, tekib tahtmine kirjutada samalaadne luuletus. Kõrged aknad tulevad pähe, ja sinine õhk. Tõsi, paradiisist on asi kaugel. Aga kindel on see, et soolisuse tulevik on kirju, siin ei aita enam miski jaur ega tänitamine,“ kirjutas ta kolm aastat tagasi.

https://www.err.ee/1608380198/maarja-kangro-veel-kord-f-sonast

1973. aastal sündinud Kangro on õppinud Tartu Ülikoolis inglise keelt ja kirjandust. 2007. aastast on ta Tallinna Ülikooli kultuuride uuringute doktorant. Peamiselt on ta tõlkinud itaalia keelest, aga ka saksa, inglise, prantsuse ja vene keelest.

Kangro esimene luulekogu “Kurat õrnal lumel” ilmus 2006. aastal. Samal aastal ilmus ka lasteraamat “Puuviljadraakon”, mille eest Kangro pälvis aasta rosina auhinna.

2008. ja 2010. aastal pälvis Kangro ka kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia vastavalt teoste “Heureka” ja “Ahvid ja solidaarsus” eest.

Katkend luuletusest “Liiklusmärk” auhinnatud luulekogust “Heureka”.

Aga maanteel on üks teistmoodi märk:
see hoiatab hobuse eest.
Ja hobusele on jälle
joonistatud pikk türa.
Türa lehvitab: päike
ja näiline lõpmatus ilmuvad uuesti.
Totakas fallos ja siiras türa

vilgub ja ühendab lahkesti.

Kirjanik Tiit Aleksejev teatas veebruaris, et lahkub Eesti Kirjanike Liidu esimehe kohalt. Aleksejev on liitu juhtinud kaheksa aastat.

Maarja Kangro sai 238 häälest 95 poolthäält. Kirjanike liidu juhiks kandideerisid ka Loomingu endine peatoimetaja Janika Kronberg (25 poolthäält), Vikerkaare peatoimetaja Märt Väljataga (74 poolthäält) ja kujunduskunstnik ja kirjanik Asko Künnap (44 poolthäält).

Kirjanike liidu juhid pärast iseseisvuse taastamist on olnud Vladimir Beekman (1991–1995), Mati Sirkel (1995–2004), Jan Kaus (2004–2007), Karl Martin Sinijärv (2007–2016) ja Tiit Aleksejev (2016–2024).