12.12.2018
Jõulumeeleolu on Prantsusmaal saanud teise tähenduse.
Strasbourgi tulistamine on taas Euroopat vapustanud, kuigi seda võis ju endastmõistetavalt oodata – tegu on mõtlematu immigratsioonipoliitika tagajärjega.
Ilmselt järgneb nüüd taas Bataclani, Nizza ja Brüsseli terroriaktide järgsest ajast tuttav hala, hukkamõistmine ja jutt sellest, et meid ei saavat hirmutada. Aga kui asi ununeb, läheb kõik oma rada, migrantide ja eriti moslemite sissevedamist ja nunnutamist jätkatakse täie rauaga, selles pole kahtlustki. Esialgsete teadete järgi on ju tegu pühasõdalase rünnakuga, kuigi peavoolumeedia üritab sellest viimse võimaluseni mitte rääkida.
Terroriakt tuli väga tähenduslikul ajal – pärast Marrakechi kohtumist ja enne rändepakti heakskiitu ÜRO Peaassambleel. Nüüd näeb kogu maailm, mis hakkab rändepakti rakendamise järel toimuma, sest islamisõdalasi hakatakse laiali paigutama üle maailma. Kui neid pole siiani välja sõeluda õnnestunud, pole seda loota ka tulevikus, seda enam, et suur osa ÜRO riikidest on islamimaad, kes oma rahvastiku ülejääkidest lahti tahavad saada. Islam on suurte ja radikaliseerumisvalmis kogukondadena Euroopas ammu kohal.
Teine tähenduslik moment peitub terroriakti toimumispaigas ja ajas – lasud kõlasid Strasbourgis, europarlamendi asukohas ja just istungi ajal, ning saadikud saavad otsese kogemuse, milline saab olema elu nende aetava poliitika tulemusel. Kohapeal viibis ka palju eestlasi, kes saavad oma terrorismikogemuse kätte ja oskavad ehk seda ühiskonnale vahendada.
ERR-i andmetel olid Strasbourgis Euroopa Parlamendi ametnikud Kadri Kopli ja Mihkel Allik, ajakirjanikud Karina Loi, Mall Mälberg ja Neeme Raud, saadik Urmas Paet ja paljud teised. Nad on juba kirjeldanud õõvastavat tunnet, mis rünnakuga kaasnes. Lisada tuleks ka seda, et rünnaku sooritas moslem populaarse jõuluturu piirkonnas. Strasbourg’i jõuluturg meelitab igal aastal tuhandeid turiste, kuid tänavu tuleb prantslastel ja külalistel ilmselt jõuluturgudesse suhtuda kui surmalõksudesse – jõulumeeleolu on saanud teise tähenduse.
Terroriakti ei saa vaadata lahus muudest Prantsusmaa sündmustest. Ilmselt on toimunu kasulik president Emmanuel Macronile – verine terroriakt viib kõigi pilgud “kollaste vestide” protestidelt eemale ja mis veelgi parem – erakorralises olukorras saab need lihtsalt esialgu keelustada ning protestid raugevad kütet juurde saamata ise.
ERR vahendab, et politsei on ründaja tuvastanud ning tegu on samas linnas sündinud 29-aastase mehega. Cherif Chekatt oli võimudele varasemast ajast tuttav ning et ta oli lisatud ka terrorismis kahtlustatud isikute nimekirja. Samuti olevat ta olnud tähelepanu all üht mõrvakatset puudutava juurdlusega seoses.
Rünnaku motiivi pole veel ametlikult kinnitatud, kuid meedia teatel karjus ründaja islamiäärmuslusele viitavaid hüüdlauseid, sealhulgas araabiakeelset lauset “Allahu akbar” ehk “Jumal on suur”. Juhtumit uuritakse kui terrorismi, kuid tundub, et poliitkorrektsusest kammitsetud politsei jäi taas terrorismiennetusega hiljaks.
Kokku on Prantsusmaa lisanud julgeolekuohtu kujutavate inimeste nimekirja umbes 26 000 inimest, kellest umbes 10 000 peetakse radikaliseerunuks, vahendab ERR. Samas tuleb Euroopa eriteenistustele tunnustust avaldada, sest väga palju terroriakte on ka ära hoitud – paraku ei muuda see fakti, et jõulud ja aastavahetus ei muutu Lääne-Euroopas enam kunagi endiseks rahu ja mõtiskluste ajaks.
Kas nüüd mõistetakse, et selliseid arenguid ei tohiks Eestisse lubada? Tundes Eesti poliiteliiti võib eeldada, et hukkamõist tuleb äge, aga sellele järgnevad teod vastuseisu ei kinnita. Õigemini, tegusid ei tulegi, kuigi terrorism ja migrantide kuritegevus on vaid paaritunnise laevasõidu kaugusel ning omalgi migrantidest naisesüütajad ja vägistajad olemas. Nagu Euroopa, jääb ka Eesti endiselt “avatuks” pagulaskvootidele, rändepaktidele ning paraku ka pussitajatele, kaubikusõitjatele, päästikule vajutajatele ja pommimeistritele.
Uued Uudised ühinevad terrorismiohvrite lähedaste ja kõigi prantslaste leinaga, kuid ei lähe kaasa kaastundeavaldustega Prantsusmaa riigivõimule, kes on riigis loonud olukorra, kus võõraste ideoloogiate ja religioonide nimel tapetakse oma rahvast. Strasbourgi terrorirünnakus pole midagi, mida poleks saanud ennetada – Eesti valitsusel on seda veel võimalik teha, ja EKRE võimule tulles suletakse uksed kõigile Cherif Chekattidele.