04.08.2020
Migrandid toovad islami Euroopasse kaasa. Migrantide palvela Moria laagris Lesbose saarel Kreekas.
Ilmselt on iga poliitikavaatleja märganud, kuidas Lääne-Euroopa on „tõhustanud“ võitlust „paremäärmusluse“ vastu, eriti Saksamaa, kes on asunud koguni relvajõudusid neist puhastama.
Lääne-Euroopas on seda lihtne teha, sest globalismi ja multikultuursuse vastaseid saab samastada natsidega. Tegelikkus on märgatavalt teistsugusem.
Kogu liberaalne Euroopa võitleb rahvusluse vastu ja suhtub toetavalt massimigratsiooni, et muuta Vana Maailm Ameerika moodi Rahvaste Paabliks, kuigi USA-s toimuv näitab, et multikultuurne ühiskond on täis meeletuid vastuolusid.
Samas on mõõdukamad liberaalidki on juba adunud, et massimigratsioon ja eriti islami invasioon on ohuks neomarksismi poolt nõrgestatud euroopalikule kultuuriruumile. Islam on tugev, traditsioone austav, agressiivne ja sallimatu – vähemalt Lääne-Euroopas pole talle enam võimu tasandil vastast (need võivad tulla konservatiivide, rahvuslaste ja parempoolsete seast).
Islam on suutnud Lääne-Euroopas tugevad positsioonid sisse võtta ja sulandub juba poliitilisse süsteemi – nii on Suurbritannias pealinna Londoni meer Pakistani päritolu moslem ning valitsuses on mitmed ministrid India-Pakistani päritolu, Leiboristlik Partei aga kubiseb moslemitest.
Islam ei vaja enam terrorit, ta võtab Lääne üle demokraatlikult, poliitilise süsteemi kaudu. See aga tähendab ka migratsiooni hoogustumist ning Euroopa kadumist Allahi hõlma alla.
Lääne liidrid pole nii rumalad, et seda mitte märgata. Osale on toimuv meeltmööda ja nad soodustavadki Aafrika ja Araabia ülekolimist, mõistmata samas, et neil endil poleks tuleviku Euroopas kohta. Kui nad muidugi Allahi kummardama ei hakka.
Teised mõistavad ohtu, kuid kardavad midagi ette võtta. Migratsiooni takistada on Euroopas juba raske, veelgi võimatum on hakata moslemeid välja saatma ja euroopalikku keskkonda taastama asuda. Kui juba ühe moslemi väljasaatmine vallandab vasakliberaalide turmtule, nagu on Rootsis, kui noor lillelaps takistas Göteborg- Istanbul lennuliinil afgaanist kriminaali väljasaatmist, siis mis juhtub veel siis, kui võõraid hakataks teadlikult ja suuremal hulgal välja saatma!
Prantsusmaa küll võttis 2016-2017. aastatel ette islami piiramise, sulgedes osa ässituslikke mošeesid ja saates välja radikaliseerunud imaame, kuid suuremat ette võtta ei juletud. Võõrkogukonnad aga kasvavad ning paralleelselt sellega ka põliselanike vastumeelsus ning viha demograafiliste protsesside vastu, mis jätavad neid vähemusse ja suruvad euroopaliku kultuuri välja, asendades selle idamaisega.
Lääne liidrid nagu Angela Merkel ja Emmanuel Macron kardavadki kõige rohkem eurooplaste vastupanuliikumist, mis võiks viia uue rekonkistani ehk moslemite väljaajamiseni. Sellist vägivallalainet kardab Euroopa üle kõige, kuigi see ei jää praeguste arengute jätkudes mingil juhul tulemata – kas algatavad selle eurooplased (mošeesid juba rünnatakse) või siis moslemid (terrorism Euroopas ja Rootsi sisserändajate kuriteolaine).
Euroopa liidrid üritavad lahendusi tulevikku lükata, lootes kas mingit rahumeelset lahendust leida või saavutada massimigratsiooniga selline tasakaal, kus kellelgi pole mõtet sõdima hakata, või siis et eurooplaste jaoks oleks juba hilja midagi ette võtta.
Seni aga on suuremaks vaenlaseks „paremäärmuslus“ ehk võimalik vastupanuliikumine, mis algataks islami väljaajamise – seda kardetakse hetkel kordades rohkem kui vasakäärmuslasi või islamiterroriste, keda suudetakse veel ohjeldada. Seepärast võideldaksegi liberaalses Lääne-Euroopas nii aktiivselt immigratsioonivastasuse, konservatismi, rahvusluse ja parempoolsuse vastu – nemad võivad rekonkista kohe algatada, teiste puhul on lootust need protsessid kas ära jätta või tulevikku lükata.
Nii juurib Merkel Saksa relvajõududest „paremäärmuslust“ ning Bundeswehr saab uued moslemitest sõdalased. Nii lihtsat väljapääsu aga ilmselt loota ei ole ja Euroopa üritab ehk islamiinvasiooni pärast maure ja osmaneid kolmandat kordagi peatada.