„Postimees“ avaldas artikli, kus juttu sellest, et presidendi ja tippadvokaatide arvamused lahku lähevad. Arusaamatuse põhjus peitub erinevas arusaamas punamonumentidest kui sellistest.
Olukorras, kus on siiani aga alusmõisted lahti rääkimata, on segadused neis asjus sinna sisse kirjutatud. Mart Niklus on korduvalt esitanud küsimuse, et miks ei ole alustuseks siiani ametlikku hinnangut kasvõi nn „juunikommunistidele“?! Kes nad siis olid, riigireetjad või äkki töörahva huvide eest seisjad ja rahva tahte väljendajad?! Tõepoolest, seda ametlikku hinnangut te kuskilt ei leia.
Okupatsioon on meil paraku ainult poeetiline kõnekujund, ei enamat. Kas keegi on kuulnud midagi siinsetest kollaborantidest või nende üle peetavatest kohtuprotsessidest, kasvõi üldisest hukkamõistust?! Äkki ei saanud desovjetiseerimist kah läbi viia seetõttu, et see niinimetatud okupatsioonivõim jätkas samas koosseisus lihtsalt ümbernimetatutena edasi?!
Eesti Vabariigi kohtuvõim näiteks okupatsiooni ei tunnista, seda ei tunnista ka Riigiprokuratuur. Võib ju protesteerida – ei ole võimalik! Paraku on küll.
Toosama vastupanuvõitleja Mart Niklus on korduvalt pöördunud prokuratuuri poole avaldusega alustada menetlus tema represseerimisega seotud asjaolude ja isikute väljaselgitamiseks ning võimalusel ja vajadusel vastutusele võtmiseks. Ei midagi – vastuses on öeldud, et ei Mart Nikluse ega teiste nõukogudevastase tegevuse eest represseeritud isikute põhiõigusi ei ole ei rikutud ega riivatud, seega kõik oli õige ja seaduspärane!
Neid punkte, mis mitte ei viita, vaid osutavad otseselt sellele, et tegelikult pole meie võimude arvates mingit okupatsiooni olnudki, on rohkesti. On iseloomulik, et kutsudes spetsialiste või poliitikuid neist asjust avalikult arutama, on vastuseks sõnastusest hoolimata selge „ei“ – okupatsiooni tegelikku eitamist tõestavaid argumente on nii paljud ja neid ei ole võimalik ümber lükata.
Saaks kuidagi nende asjadega ühele poole, see tähendab, et okupatsiooni mõiste ka praktilise sisu omandaks, jääks ükskõik mis värvigamma alla kuuluvate mälestusmärkide üle vaidlemise ainest oluliselt vähemaks.
Veel üks detail, illustreerimaks täna UU-s ilmunud lugu kliimahulluse leviku kohta.
Rahvusvaheliselt tuntud tsiklisõber rändab juba mitmendat korda läbi Aafrika ja too kurdab selle üle, et soe varustus tuli talle kiirkorras järgi saata ja osad paigad pole lume ning jää tõttu üldse läbitavad.
Üldise väidetava kliimasoojenemise käigus on Aafrikas hoopis külmemaks läinud ja isegi lumi maha sadanud, kohalikud on paanikas seninägematu loodusnähtuse üle. Illustratsiooniks mõned tsiklimehe tehtud pildid siia juurde (tegemist on Aafrikaga) ja siit küll mingeid soojenemise märke leida ei ole.
Andres Raid