28.01.2021
Liisa Pakosta töötutvustus.
„Hiljaaegu avaldati Uutes Uudistes kaks arvamuslugu selle kohta, et Liisa-Ly Pakostal ehk ei olegi õigusalast kõrgharidust, mis ometi mingil imelikul viisil ei olnud takistuseks tema 2019. aasta sügisel immatrikuleerimisel otse Tallinna Ülikooli õiguse suuna magistriõppesse (ilma „bakat“ omamata) ja eelmise aasta kevadel tema nimetamisel soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku ametikohale uueks ametiajaks.
Kirjutasin siis, et sotsiaalminister Tanel Kiik rikkus ilmselgelt konkursi läbiviimisel korda, kui ilma inimõiguste alaseid akadeemilisi teadmisi mitte omav Liisa-Ly Pakosta pääses edasi komisjoni vooru ilma Inimõiguste kohta akadeemilist õiendit esitamata. Seaduse alusel on nii, et konkursi sellele ametikohale viib läbi valdkonna eest vastustav minister ehk sotsiaalminister.
Tanel Kiik nimetas käskkirjaga 21.08.2020 nr 51 -T soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku ametikohale Liisa-Ly Pakosta, määrates talle ametipalgaks kõrgemate riigiteenijate indekseeritud kõrgeima palgamäära (Andres Raid: kuidas ikkagi täidetakse ametikohti? Ameti ja hariduse annab Partei). Sotsiaalminister minu poolt väidetud rikkumise kohta eeltoodu osas siiani mingit vastuväidet esitanud ei ole.
Miks me jälle selle teema juurde oleme naasnud, siis ainult ühel olulisel põhjusel – nimelt oli sotsiaalministeeriumi poolt eelmisel kevadel avalikustatud kandideerimise tingimuseks oli kandideerijale riiklikult tunnustatud magistrikraadi või sellele vastava kvalifikatsiooni omamine soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise ametikoha täimiseks. Otsustasin ajakirjanikuna ülekaalukale avalikule huvile toetudes kontrollida ka seda, kas soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku poolt enda hallataval kodulehel avaldatud avalikud andmed omandatud hariduse kohta on ikka õiged.
Varasemalt veebilingil https://volinik.ee/meist/ oli volinik märkinud, et on omandanud kõrghariduse, ajalugu, etnoloogia ja pedagoogika (MA) – ehk siis magistrikraadi. Teabenõudele 24.08.2020 vastates sotsiaalministeeriumi personalijuht Katrin Noormägi ei edastanud mulle Liisa-Ly Pakosta poolt kandideerimisel esitatud andmeid hariduse kohta, vaid vastas üldsõnaliselt: /…/Samuti kinnitame, et Liisa-Ly Pakosta haridus vastas konkursitingimustes nõutule /…/
Esitasin selle kohta vaide Andmekaitse Inspektsioonile, mille osas Andmekaitse Inspektsioon avaliku teabe asjas nr 2.1-3/20/2999 leidis, et /…/ Antud juhul on teave Liisa-Ly Pakosta hariduse ja eriala kohta leitav voliniku veebilehelt aadressil https://volinik.ee/meist/. Kuigi Sotsiaalministeerium keeldus konkurssi võitnud ja ametisse nimetaud isiku hariduse ja eriala väljastamisest ilma õigusliku aluseta, kuid kuna vastavad andmed on vaide esitajale eeltoodud lingi kaudu leitavad, siis proportsionaalsuse põhimõttest lähtuvalt ei tee Andmekaitse Inspektsioon Sotsiaalministeeriumile ettekirjutust vastata täiendavalt vaide esitaja teabenõude punktile 2 (https://www.aki.ee/sites/default/files/vaideotsused/2019/vaideotsus_07.10.2020_avaliku_teabe_asjas_nr_2.1.-3-20-2999_sotsiaalministeerium_-_eraisik.pdf). Seega olin ringiga tagasi seal, millest olin alustanud.
Küsisin teabenõude korras Liisa-Ly Pakosta väidetava magistrikraadi kohta andmeid Tallinna Ülikoolilt ja Tartu Ülikoolilt. Ülikoolid ametlikes vastustes ei kinnitanud, et Liisa-Ly Pakostale oleks varasemalt omistatud magistrikraad. Tallinna Ülikool vastas:Teabenõude nõudes 2 nõutud dokumente ehk immatrikuleerimise aluseks olevast dokumendist koopiat (st. varasemalt omandatud kraad ja millisel erialal, mis oli omandatud enne Tallinna Ülikooli immatrikuleerimist) enam Tallinna Ülikoolil säilitatud ei ole (1). Tallinna Ülikooli dokumentide loetelu punkt 8.1.-32 alusel säilitatakse üliõpilaskandidaatide vastuvõtutoimikuid 1 aasta jooksul vastuvõetute nimekirjade avalikustamisest. Üliõpilaskandidaat Liisa-Ly Pakosta puhul toimus vastuvõetute nimekirja avaldamine juulis 2019 ehk rohkem kui aasta aega tagasi (ka esialgse teabenõude 17.08.2020 esitamise seisuga) ja seetõttu Tallinna Ülikool neid dokumente säilitanud ei ole.
Pöördusin teabenõudega soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku Liisa-Ly Pakosta enda poole, soovides temalt kõrgharidust tõendavat dokumenti, mis on ülikooli lõpudiplomi ärakiri või selle koopia. Volinikult sain siis sellise vastuse: Saatsite meile eraisikuna 11.01.2021 teabenõude, millega soovisite Liisa-Ly Pakosta kõrgharidust tõendavat dokumenti. Vastavalt avaliku teabe seaduse paragrahvile 22 kinnitan ja juhatan, et riigiametniku haridustase ja eriala on avalikustatud vastavalt seaduses toodud korrale, leiate selle teabe voliniku kodulehelt, rubriigist “Meist”:https://volinik.ee/meist/.
Seepeale teatasin, et teabenõue on jätkuvalt täitmata ja täiendavalt selgitasin, et ajakirjanikuna toetudes ülekaalukale avalikule huvile soovin kinnitust selle kohta, et soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinikuna ametisse nimetatud Liisa-Ly Pakosta kohta avaldatud andmed tema hariduse kohta on korrektsed ja õiged. Sest teises kirjavahetuses ei ole Tartu Ülikool ja Tallinna Ülikool varem esitatud teabenõuete alusel ametlikult kinnitanud seda, et Liisa-Ly Pakostale oleks varasemalt omistatud magistrikraad.
Seoses sellega on tekkinud põhjendatud kahtlused, kas soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku poolt avaldatud andmed, et ta on omandanud kõrghariduse, ajalugu, etnoloogia ja pedagoogika (MA), on tõesed. Samas märkisin, et volinik saab teabenõuet täites ära hoida kavandatava artikli avaldamise, milles sean kahtluse alla tema poolt avaldatud andmed omandatud hariduse kohta. Lihtne ju – näita diplomit või muud dokumenti, mis kinnitab magistrikraadi olemasolu ja kõik tekkinud kahtlused on ümber lükatud.
Aga volinik saatis 25.01.2021 mind järjekordselt oma kodulehele, kirjutades vastu /…/ Sellele teabenõudele vastasin 13.01.2021 avaliku teabe seaduse § 22 alusel ja selgitasin, et riigiametniku haridustase ja eriala on avalikustatud vastavalt seaduses toodud korrale ja juhatasin teid voliniku kodulehele rubriiki “Meist”:https://volinik.ee/meist/ /…/ Andmekaitse Inspektsioon on oma vaideotsuses teile selgitanud, et “Siinkohal nõustun ministeeriumiga selles, et kogu haridusteed puudutav teave, kus ja millistes õppeasutustes on isik näiteks algkoolist alates õppinud ei pruugi olla avalik ning see võib riivata isiku eraelu puutumatust“/…/
Siinkohal oli volinikule teada antud, et ei ole kordagi soovitud dokumente, mis on seotud sellega, kus ta õppis, vaid dokumenti selle kohta, mis kinnitaks, et soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinikule on omistatud magistrikraad ja tema poolt avaldatud andmed sellel veebiaadressil kuhu ta küsija ringiga juba teist korda tagasi saadab, on õiged. Volinik ei ole siiani suutnud ühegi dokumendiga tõestada, et talle oleks varasemalt omistatud magistrikraad.
Kuid sellel veebiaadressil võime leida nüüd uued andmed, milles ei ole enam märgitud (MA) vaid on selline info: Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Haridus: kõrgem – ajalugu, pedagoogika. Kuhu kadus märge MA, teab vist volinik ainult ise. Küsimus on mul sotsiaalministrile: “Olete Te ise ikka näinud füüsiliselt voliniku magistrikraadile vastavat lõpudiplomit või kogu kandideerimine voliniku ametikohale möödunud kevadel toimuski ainult voliniku veebilehel varasemalt endise ja nüüdse voliniku poolt iseenda kohta avaldatud andmete alusel?”
…(1) – Tartu Ülikoolil pole voliniku lõputöö (magistri?) säilinud – vana lugu ju! Samas on seal suurepäraselt säilinud S. Malzowi magistritöö Sappho luulest aastast … 1856.“
Andres Raid, ajakirjanik
