Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Eesti ametkondadel ei maksa liigoptimistlik olla – võõrkogukonnad on Eestis juba olemas

23.11.2021
Tallinn on juba võõraid täis.
© UU

Tänasel päeval on päevakorda tõusnud Eesti valmisolek võimalikuks rändekriisiks, riik on mõndagi ette võtnud, kuid hoiatavaks on ametkondade ehk liigne enesekindlus, et migrantide tulvaga saadakse hakkama – enamik neist maadest, keda see juba tabanud on, jäid ikkagi hätta.

ERR kirjutab: “Eesti suudab välja saata 90 protsenti varjupaigaõiguseta immigrantidest” ehk täpsustatult: “Kui Euroopa Liidu riikidel õnnestub välja saata vaid kolmandik neist immigrantidest, kelle lahkumist nad soovivad, siis Eestil läheb praegu palju paremini. Aga võimaliku massilise sisserände korral võivad meid tabada samad mured, mille käes vaevlevad suuremad riigid.”

Politsei- ja piirivalveameti peadirektori asetäitja piirivalve alal Egert Belitšev kirjeldab väljasaatmisi Euroopas: 2019. aastal tehti lahkumisettekirjutus poolele miljonile inimesele, täide õnnestus viia 160 000 ettekirjutust. Ta tõdeb, et  “Tegelikkuses saadab see sõnumi ka kolmandatesse riikidesse – et kui sisened ebaseaduslikult, siis sul on ikkagi kaks kolmandikku tõenäosust, et sa saad jääda Euroopa Liitu, mis ei ole see signaal, mida me peaksime saatma.”

Politsei- ja piirivalveameti (PPA) identiteedi- ja staatuse büroo nõunik Liis Valk ütleb, et ka Eestil on mõne eksootilisema riigiga omajagu raskusi, sest mõned ei soovi koostööd teha, teistel aga pole üldse ülevaadet oma kodanikest. Ta ei pea siiski tõenäoliseks olukorda, kus toimuks massiline sisseränne ja niisuguseid inimesi jääks Eestisse tuhandeid: “Üks asjaolu, mida selliste masside liikumise puhul peab arvestama, on see, et nad liiguvad sinna, kus on neil juba kogukonnad ees. Ja Eestis neid kogukondi veel sellisena ei ole.”

Siit koorub välja PPA liigne optimism. Kapo 2020. aastaraamat kirjutab: “Eestil on mitmeid tõmbefaktoreid, mis meile tunduvad hariliku hüvena, kuid parandaksid paljude riikide elanike olukorda märkimisväärselt. Rände lähteriikides ei ole elu võrreldes eelmise aastaga paranenud. Rände surve Eestisse ei lange. Eesti on sisserändajatele huvipakkuv nii rände sihtriigina kui ka hüppelauana siit edasi teistesse Euroopa riikidesse.

Riskiriikidega seotud kogukondades on aina selgemalt välja joonistumas süsteemsed probleemid, mis soodustavad ja loovad kogukonnasiseseid sõltuvus- ja kuritegelikke suhteid.  Eestis ettevõtlusega tegelevad riskiriikide kodanikud võtavad fiktiivselt tööle oma rahvuskaaslasi, et soodustada nende sisserännet. Nimetatud juhul saab isik Eestis elamisloa või pikaajalise viisa, mille kehtivuse ajal on tal võimalik otsida tegelik töökoht Eestis või siis edasi liikuda teise Euroopa Liidu riiki. Haridusrännet ei kasutata sihipäraselt: õpingute asemel tullakse Eestisse töötama. Tegevusluba nõudval töökohal võimaldatakse töötada rahvuskaaslastel, kellele luba ei ole väljastatud (eelkõige jagamisteenuste platvormidel ning kullerteenuse osutamisel).

Kapol on olemas oma riskiriikide määratlus ja ta on hoiatanud nendest riikidest pärit kogukondade tekke eest Eestis. Tegelikult on juba olemas ligi tuhandelised kogukonnad Nigeeria, India, Pakistani kodanikel ja veel mitme riigi (Bangladesh, Iraan jpt) kodanike arv kasvab jõudsalt, rääkimata endisest NLiidust tulnute kogukondadest, kellest mõnede puhul on tegu kümnete tuhandetega. Varasemad valitsused on viimase kümne aastaga lasknud võõrkogukondadel tekkida

Statistikaameti andmeil elas Eestis 2019. aasta 1. jaanuari seisuga natuke alla 40 000 aastatel 1992–2018 saabunud inimese, kes polnud Eesti kodanikud ega siin sündinud. Neist 14 000 on elanud Eestis vähemalt viis aastat.  Tallinna tänavatel silma torkavad eksootilist päritolu inimesed on siin enamasti tähtajalise elamisloaga. Üle saja tähtajalise elamisloa oli tol aastal väljastatud kõigi järgmiste riikide kodanikele: India, Nigeeria, Türgi, Hiina, Brasiilia, Pakistan, Iraan, Bangladesh, Egiptus, Süüria ja Nepal.

Rahvastikuregistri andmetel elas Eestis 2020. aasta 1. jaanuari seisuga 1056 inimest, kel on mõne Saharast lõuna poole jääva riigi kodakondsus. Selle piirkonna riikidest on Eestis kõige arvukamalt esindatud Nigeeria kodanikud. Rahvastikuregistri andmetel elas Eestis käesoleva aasta 1. jaanuari seisuga 713 Nigeeria kodanikku. 2019. aasta 1. jaanuari seisuga elas Eestis 600 Nigeeria kodanikku. Seega on rahvastikuregistri andmetel Eestis elavate Nigeeria kodanike arv aastaga kasvanud 18,8 protsenti.

Nagu näha, on kogukonnad juba olemas ja need kasvavad. Mõni aeg tagasi lõi laineid Uutes Uudistes avaldatud video aafriklaste grillpeost Mustamäel nn Nõmme treppide juures – see näitab, et kogukonnad koguvad jõudu. Samuti avaldas siinne India kogukond juba muret ühe siin mängitava teatritüki kohta, mis pidavat neid solvama.

Asi ei ole Eestis veel nii hull kui on näiteks Soomes, aga ka siinpool lahte ollakse migratsiooni osas juba kriitilisel piiril.