Eesti taasiseseisvusaja suurim müüt: “meie inimesed”

Polegi vist täpselt teada, kes võttis kasutusele mõiste “meie inimesed”, kuid tänaseks on sellest saanud hale paroodia sellest, mida need sõnad algselt tähendasid.

Enamikule seondub see sõnaühend president Kaljulaidiga, kuid riigipea oskas kõik ära rikkuda, väites, et “meie inimesed” on kõik, kes siia vaid jala tõstnud on, samas kui riigivõim oli eestlastele ja teistele kodanikele juba selja keeranud ehk rahvast võõrandunud.

Eriti väärastunud vormis tõstsid “meie inimeste” teema üles sotsid, kes enne valimisi väitsid, et igaüks loeb, kuigi eestlaste rahvusmeelne osa heideti kõige küünilisema viskega lähimasse takjapõõsasse. Ossinovski rääkis veel eraldi kõnes sellest, kuidas ta aktsepteerib igasugust teisitimõtlemist, isegi kui see tema maailmavaatega vastuolus on, ise sealsamas selliste inimeste vastu vihakõnesid alustades.

Sotside raev oli nähtav juba meeleavaldusel, kus Tarandi eurokannikad kannatada said – terve sotside ladvik oli kohal lahingusse sööstvate mõõgameestena, mitte aga rahumeelsete jälgijatena. Neile “loeb igaüks”, kes mõtleb nende moodi; Ossinovski aktsepteerib teisitimõtlemist ainult siis, kui sellest teda nähes kohe loobutakse.

Kaja Kallase peaministrikandidaadi kõnes Riigikogu ees polnud “meie inimestest” lõhnagi – olid “meie” ja “nemad”. Kallasele peabki au andma, et ta ei mängi enam kaljulaidiliku fraasiga, vaid tõmbas selge joone sotside-reformarite ja vastasleeri vahel, ning teatas avalikult: “Tuleb sõda!”

Kõik 1,3 miljonit Eesti inimest ei saa olla üks mõiste “meie inimesed”! Isegi kui EKRE tõmbas maha oma otsekohese ütluslaadi, ei saaks rahvuskonservatiividest ja sotsidest sõbralikku kampa, sest asja määrab ära maailmavaade.

EKRE tähendab eesti rahvuslasi, rahvusriiki, eestlaste eelisseisundit oma ajaloolisel kodumaal, iseotsustamisõigust, traditsioonilist perekonda ja kristlikku maailma. SDE tähendab multikultuursust, globalismi, migrante, üleilmastumist, vähemuste poputamist, geiagenda õitsengut, võrdsust iga hinna eest, teisitimõtlejate suude sulgemist ja kõike muud, mis eestlastele vastuvõetamatu on. Ka Reformierakond tähendab föderatiivset Euroopat, suveräänsuse äraandmist ja kogu Eesti kinkimist Brüsselile, “euroopalike väärtuste” importi, ennekõike aga meeletut riigivargust oma toiduahela kaudu.

Siit tekibki küsimus – kuidas saavad sellised erinevad inimesed olla üheskoos mõiste “meie inimesed” all? Me võime elada rahus ja teha mõningast koostööd, aga sotsid oma multikultuursusega ei saa mitte kunagi rahvuslasele sõbraks.

Kogu selle jutu mõte on üks: EKRE vastased varjavad igasuguste süüdistuste taha vaid ühte – nemad ei ole rahvusriigi poolt, EKRE aga on, ja seetõttu ei tule leppimist kunagi. Isegi kui keegi ei teeks kusagil avalikkuse ees enam ühtegi kriitilist märkust oponentide kohta, ei kaoks kusagile reaalsus, et EKRE paneb poliitikas seadusandlusesse kõik, mis hoiab rahvusriiki; sotsid-RE aga üritavad samal teel suveräänsust peremeestele ära anda ja sulasepõlve nautida, sest peremeheks nad olla ei oska ega ka julge.

Soomes on vihakõneseadus olemas ja Põlissoomlased ei esine tavaliselt nii jõuliselt kui EKRE; samas aga jätkavad nad võimaluste piires Soome rahvusriigi kaitsmist ja on ülejäänud padupunasele poliitikamaastikule ikkagi pinnuks silmas – sealgi loeb maailmavaade. EKRE käreda sõnakasutuse kadumine ei muudaks midagi, laseks vaid vasakliberaalidel lihtsamalt sigatseda, sest neile ei öeldaks seda otse näkku.

Unustage jutt “meie inimestest”! Kui 9. mail voorivad sajad venemeelsed oma Aljoša poole ja küüditamise õudust näinud eestlased seda vaikides jälgivad, kaob see mõiste ainsa hetkega olematusesse. Niipea kui sots tuleb neegriga kaelakuti Tallinna lennujaamas maha, on “meie inimesed” vaid tema ja see mooramaalane, rahvuslast selles kambas pole. “Meie” ühendab neid, kes sarnaselt mõtlevad, mitte maailmavaatelisi vastaseid!