Indrek Tarand tõestas taas – ta pole kunagi olnud härrasmees ega ka saa kunagi selleks

Pole vähimatki kahtlust, et selline käitumine saab olla vaid teadlikul provokaatoril.

Indrek Tarand tõestab veelkord, et temast pole härrasmeest loota ning tema tegevust juhivad madalad ja labased instinktid.

“Kui Varro Vooglaid jätkab minu kiusamist, siis võivad tema tegevuse tulemusena kannatada Meelis Osa ja Mart Rieberg, kes võivad halvimal juhul leida end uuesti süüpingist,” leiab ERR-i veebitoimetusele saadetud vastulauses Indrek Tarand.

Kuigi väidetavalt saavutati kahe Tarandi eurokannikate loputajaga kokkulepe ja asi peaks justkui vähemalt nende vahel klaaritud olema, laskub Tarand neandertaallase tasemele ja ähvardab mehed taas kohtusse vedada, kui kolmas osapool, kellele Osa ja Riesberg ilmselt antud asjas enam mingit mõju avaldada ei saa, teda rahule ei jäta. Tarand on mehed justkui pantvangi pannud ja kui keegi tema külma kala olekut häirib, siis ähvardab ta mehed taas kohtukulli kätte anda.

“Varro Vooglaid väidab, et mina olevat omastanud tema raha. Mina väidan, et Varro Vooglaid ise kandis mulle 2000 eurot “M.Osa ja M.Riebergi toetuseks”. /…/  Mina käitun alati kristlasena – kui kõigeväeline Jumal on otsustanud õndsa Varro käe läbi minu kontole raha asetada, siis ma mitte ei lükka seda kiuslikult tagasi, vaid võtan tänumeeles vastu.,” kirjutab Tarand. Ei mingit ausust ega härrasmehelikkust, ainult kius, irvitamine ja labane võrdlus kasiinos raha mahamängimisega.

Tarandi kasvatusse ei tundu mahtuvat see, et kui miski läks teistmoodi kui asjaosalised olid kavandanud, eriti rahaküsimustes, siis oleks aumehelik vähemalt rahaasjad ausalt ära klaarida. Härrasmeeste aegadel sooritasid džentelmenid enesetapugi, kui oma kohustusi täita ei suutnud. Ainult pööbel irvitab – loll, et raha välja käisid!

Tarandile üle kantud raha pole mitte Varro Vooglaiu oma, vaid kuulus sihtasutusele ehk paljudele inimestele, samuti annetati see raha sihtotstarbeliselt, mitte ühele autule röövlinäole. Tarand pistis tasku võõra raha ja veel irvitab selle üle. Või võtaks seda summat ettemaksuna, kui keegi kavatseb alatule politikaanile veel jalaga virutada.

Tarand teab väga hästi, et SAPTK tahtis mehed välja aidata, tema aga keeldus kõrvalseisja abist, sai meestelt nagunii kõik kätte, aga nüüd üle kantud, kuid tagasilükatud raha tagasi ei anna – see on matslik ja labane suhtumine inimeselt, kes esindas riiki Euroopa Parlamendis. Ka poliitikas võib Tarandilt oodata igasugust matslikkust – kui läbirääkimiste partner ei meeldi, siis võib solvata ja ülbitseda, kasvõi riiklikul tasemel.

“Välisministeeriumi kantsler Indrek Tarand on käitunud vääritult ja kõrgele riigiametnikule sobimatult, solvates 10. juulil 2002. a Sangastes välisteenistuses viibivate Eesti Vabariigi esindajate juuresolekul välisminister Kristiina Ojulandi, kasutades ebaviisakaid väljendeid.

Samuti on kantsler Indrek Tarand pannud toime 12. juulil 2002. a haldusõiguserikkumise, juhtides ametiautot alkoholijoobes. Auto juhtimine alkoholijoobes on fikseeritud Tallinna Liikluspolitseis, mille eest on Indrek Tarandile määratud halduskaristus.” (“Riigi Teataja”, “Välisministeeriumi kantsleri Indrek Tarandi teenistusest vabastamine, 24. 07. 2002).

Nagu näha, on promillidega tugevdatud pööbliveri Tarandis alati voolanud ja pisut haridust muudab matsi vaid erudeeritud matsiks. Labane intrigant, küünik ja provokaator – vaid nii saab Tarandit iseloomustada.

Kommentaarid