Koolidesse tahetakse poliitika viia, samas kui käivad jutud õpilaste ülekoormatusest

Juhtkiri,
- Updated
©Scanpix
Kiviõli 1. keskkoolis tekitas poliitika sisseimbumine paraja skandaali.

Eestis on taas üks imelik asi sõlmumas: erakonnad ja nende noorteühendused soovivad poliitikat koolidesse, kuid näiteks põhikooli lõpueksameid tahetakse ära kaotada põhjendusega, et need “tekitavad õpilastele kahekordse stressi ja põhjendamatult suure koormuse”.

Kõik sai alguse Kiviõli 1. keskkoolis, kus reformarist koolidirektor lubas koolis korraldada reforminoorte koosoleku ja sai selle eest Lüganuse vallavalitsuselt sule sappa. RE juhtimisel on alustatud poliitilise kampaaniaga ideoloogilise ajupesu lubamise nimel.

Järgneb Google reklaam. Uute uudiste toimetus ei vastuta Google algoritmide poolt personaalselt teile suunatud reklaamide sisu eest. Soovitame usaldada ainult tuntud ja usaldusväärseid kaubamärke.

Nüüd on selle kisakooriga ühinenud Isamaa Noorteühendus ResPublica, kelle hinnangul tekitavat tänased piirangud ja kokkulepped, mille kohaselt on poliitilised ühendused kooliruumidest justkui keelatud, segadust ja arusaamatusi, vahendab BNS.

Kool on siiski koht, kus õpitakse, pühendutakse teadmistele ja otsitakse tarkusi – kui noortel aega üle jääb, siis võiksid nad poliitikat teha erakondade kontoripindadel, kool aga jäägu teadmiste templiks, mitte poliitheitluste paigaks.

Õpilased on koolides õppimise pärast ja võib vaid ette kujutada, millised konfliktid hakkavad nende katuste all möllama, kui kokku tulevad nii noorsotsid, Sinine Äratus kui ka kesk- ja reforminoored. Miks on poliitheitlusi vaja õppeasutustesse üle kanda?

Arvestades, et riigikogu on otsustanud, et kohalikel valimistel on valimisõigus 16-aastastel noortel, tuleks tänased piirangud kriitilise pilguga üle vaadata, leiavad noored isamaalased. Tegelikult aga on reaalsus näidanud, et poliitika vastu tunneb huvi vaid kitsas kildkond õpilasi ja ega suuremal osal neist ole õpingute kõrvalt aega aktiivselt ka poliitikaga tegeleda.

Isamaa noorteühenduse esimehe Karl Sander Kase sõnul mõistlik, et kolmanda kooliastme noored saaksid koolitundides ja koolivälisel ajal tutvuda erinevate poliitiliste jõudude maailmavaadete ja seisukohtadega. “See aitab suurendada noorte teadlikkust. Kui koolidesse on oodatud kõikide maailmavaadete esindajad, siis ei teki ka vastuolusid koolijuhtide ning koolipidajate ja lapsevanemate vahel,” ütles Kase.

Tegu on noore inimese naiivsusega. Erinevate poliitiliste jõudude maailmavaadete ja seisukohtadega saab tutvuda igal pool, nii internetis kui ka erakondade üritustel, ja kooli tooduna tekiks seal täpselt samad vastasseisud, mis on kogu avalikus ruumis, alates meediast kuni Riigikogu kõnetoolini. Kannataks ainult õppekvaliteet.

Kui lähtuda Kiviõli taustast, siis kujutagem ette seda, kui koolis oleks nõu pidanud Sinine Äratus ja seda direktori õnnistusel – praeguseks oleks ta ribadeks kistud ja meedialõugade vahel ära näritud. Reformierakondlasest direktori kaitsele aga on mobiliseeritud kogu liberaalne leer.

Ja kui kord on koolides poliitnoored, siis hiilivad samadel alustel sinna sisse LGBT, feministid, usugrupid ja nii edasi – õppimine muutub teise või koguni kolmandajärguliseks. Orissaare gümnaasiumi juhtum näitab, et omasooiharad on esimesed, kes poliitikutele järgnevad.

Kool tuleb Eestis jätta poliitikate ja ideoloogiate osas neutraalseks – lapsepõlv ja noorus on ennekõike õppimiseks, poliitikat teha jõuab alati ja see tuleb nagunii ise igaühe juurde.

Kommentaarid

2 commentsOn Koolidesse tahetakse poliitika viia, samas kui käivad jutud õpilaste ülekoormatusest

  • Avatar

    Koolis ei õpetata aga surutakse lastele pähe poliitilisi käibeidioome.
    Koolis PEAB aga laps esmalt õppima ÕPPIMIST.
    Samas on senini pika kaikaga koolist eemal hoitud EETIKA, KODANIKUÕPETUS ja nii mõnigi muu REAALSELT VAJALIK TEEMA.

  • Avatar

    Rootsis hiljuti roogiti vana-aja ajalugu õpikutes vähemaks et saaks rohkem ruumi teha lgbtpqrstuvxyz+ propagandale ja toppida uut moonutatud ajalugu mis juutidele meeltmööda rohkem on. Selle peale tekkis suur kisa, ja selle seaduse autorid t6mbusid tagasi, kuid ei tea millal jälle üritatakse.
    Eks nüüd siis euronõukogude liit annab käsulauad et mismoodi peab olema ajalooõpik, ning millest rääkida kirjanduse tunnis ja millest mitte, ning ehk on veel kellelgi olemas vanast ajast ka vana koltunud sinine koolivorm ja pioneeride kaelarätt (oot, nüüd siis pedeparaadi lipp vist)? See tuleb ka nagunii kasutusele, sest “võrdsus” ju ülekõige, muidu teised tunnevad kehvemini… kuid ülistamislaule ja luuletusi tuleb teistel teemadel mida sunnitakse pähe õppima.
    poliitikat peidetud kujul on Eestis kooli6pikutes olnud maast-madalast, ning pole see mitte kuidagi erapooletu ja silmi avav. 1984…1985 pidime kremli kelli kuulama läbi raadios, jutustati Leninist, ning 80ndate kirjanduse ja eesti keele tundide materjal sisaldas ju et pidi pähe 6ppima luuletusi N6ukogude Armee, ning klassi ees ette lugema. Samuti “fašistide” tagant laskemoona varastamist jms. lugude jutustamist, oli veel isegi 1987 (?) aastal Eestis sellest uuema trükiga kirjanduse õpikutes. Ning seejuures ajaloo jutustamine oli kallutatud bolševike ja kommunistide kasuks.

    Peale seda … Eesti aeg, kes olid need kes ajaloo õpikud ringi kirjutasid ning kirjutasid iseseisvumise protsessist? see samuti on küsitav, et kui kirjutatakse ringi et vot kes see tegelikult tuli valgel hobusel! Sest veider et Hirvepargi Miitingust, Tiit Madissonist oli võimalik teada saada ja leida infot vaid siis kui ajalehtedel kuidagi pilk peal hoida ja ise raamatuid lugeda.

Kommentaarid on keelatud

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused