Ongi jama käes: Euroopa Liidu hääletused pärsivad iseotsustamist

Viimasel ajal on olnud Euroopa Liidu institutsioonides mitu kõrgetasemelist hääletust, kus Eesti otsus on tekitanud kriitikat nii võõraste kui ka omade seas. See on üsna mõjuv löök meie iseotsustamisele suveräänsete riikide liidus, nagu Euroopa Liit tahab olla.

Kui rahandusminister Martin Helme Euroopa Stabiliseerumismehhansimi (ESM) küsimuses Luksemburgis ainsana eriarvamusele jäi, jagus talle etteheiteid nii peaministrilt kui ka teistelt. Kui aga Jüri Ratas kliimaküsimuses koos Tšehhi, Poola ja Ungariga ühisüritust blokeeris, pole selles justkui midagi.

Mäletatavasti kutsus peaminister Jüri Ratas pärast EMS-i hääletust Martin Helme vestlusele, ka Riigikogu Euroopa Liidu Asjade Komisjoni (ELAK) ees tuli Helmel käia, ajakirjandus lõi lokku nagu ikka. Ratase sõnul tegi Helme protseduurilise vea, kui jättis temaga oma eriarvamuse konsulteerimata.

Näib, justkui oleks selle kõige taga pankade surve.

Samas on vandeadvokaat, endine õiguskantsler Indrek Teder on ajakirjanduses öelnud, et Helme järgis vastu hääletades meie Põhiseadust, tehes ettepaneku panna see küsimus rahvahääletusele.

Enne jaanipäeva aga sattus umbes samasugusesse olukorda peaminister Jüri Ratas ise peaministrite tippkohtumisel Brüsselis, kus Eesti jäi kliimaleppega edasimineku pidurdajate leeri koos Poola, Ungari ja Tšehhiga, kirjutab ajaleht Financial Times.

Nimelt on Euroopa Liit seadnud eesmärgiks saada 2050. aastaks niiöelda kliimaneutraalseks majanduseks, selles konsensust ei leitud.

Riigikogu Euroopa Liidu Asjade Komisjoni liige Anti Poolamets ütles, et komisjoni üldine seisukoht, mis jäi kõlama, oli see, et enne peab septembris valmiva analüüsi tulemused ära ootama, siis selle põhjal viiakse teema valitsusse ja võib-olla ka eraldi Riigikogule arutamiseks. Ka keskkonnaminister Rene Koka seisukoht oli, et enne ootame süsinikneutraalsuse kava hindamise ära.

Komisjoni otsuste seas leiab rea, et keskkonna- ja kliimaküsimused ei sõltu riigipiiridest, seetõttu on oluline meie ees seisvate proovikividega tegeleda Euroopa Liidus ühiselt. „Üleminek kliimaneutraalsele majandusele peab olema nutikas ja õiglane kõigi liikmesriikide majanduse arengut silmas pidades. Oluline on tagada energiajulgeolek. Euroopal tuleb ühiselt minna üle ringmajandusele kogu majanduse ulatuses, et tagada loodusvarade kestlik kasutamine,“ otsustas komisjon.

Ülemkogul kutsuti liikmesriike ja Euroopa Komisjoni üles jätkama tööd vajalike ettevalmistustega, et minna üle kliimaneutraalsele majandusele ja võtta aegsasti vastu ELi pikaajaline kliimastrateegia. Samuti tunnustatakse liikmesriikide ja komisjoni ettevalmistusi seoses ÜRO kliimamuutuste tippkohtumisega 23. septembril 2019 New Yorgis, kus loodetakse saata tugev signaal kliimamuutustega tegelemiseks globaalsel tasandil.

ELAK kinnitas Eesti seisukohad: Enne Euroopa Liidu pikaajaliste kliimaeesmärkide kokkuleppimist 2019. aasta lõpus tuleb põhjalikult analüüsida kõigi liikmesriikide võimalusi ning leida kulutõhusad viisid kohustuste täitmiseks. Leiame, et Euroopa Liidul on võimalik ÜRO tippkohtumisel 2019. aasta septembris saata tugev sõnum juba kokkulepitud eesmärkide ja pikaajalise kliimastrateegia arutelude pinnalt.

Kommentaarid