Sotsist ministri Urve Palo lahkumine valitsusest ja erakonnast – kõigest suvine hapukurgiteema…

Eile teatas varem neljas ministriametis olnud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo oma tagasiastumisest ja erakonnast lahkumisest, mis näitab ilmselget käärimist sotside ridades.

Pärast seda, kui tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski kolikambrisse paigutati, on Urve Palo järgmine lahkuja, kes jättis lisaks selja taha ka erakonna. Kuigi väidetavalt polnud lahkumise taga kultuuriminister Indrek Saare solvamine, mida eitab ka Palo ise, võivad seosed siiski olla, sest tagasiastumine järgnes sisetülile. Ehk sai ministril lihtsalt kõigest isu täis, sest poliitikas on ta väidetavalt olnud 12 aastat? Aga samaaegselt ka erakonnast lahkumine on oluline märk. Sotside liidri Ossinovski sõnul tuli see otsus “ootamatult nii talle kui ka erakonnale”, otsuse põhjused olevat “sügavalt isiklikud”. Võib-olla siiski isiklikud ja erakonnasisesed koos? Või siis maailmavaatelised?

Kui vaadata Urve Palo karjääri skandaalsemaid hetki, siis on ta varemgi tagasi astunud, teda on süüdistatud Tallinna Sadama ja parvlaevahanke hilinemisega seotult saamatuses, Estonian Airile oma sõnavõtuga kahju tekitamises, Omniva juhi valimisse sekkumises, kehvas inglise keeles esinemises rahvusvahelise avalikkuse ees ja paljus muus. Üks Palo raskemaid katsumusi ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministrina oli eelmise suve lõpus teatavaks saanud ID-kaardi turvarisk, mis läks riigile kenakese summa maksma. Tema kohta võib öelda: väga suuri möödalaskmisi pole, väga suuri edusamme ka mitte.

Aga see selleks. Pigem näitab Palo taandumine, et erakonnas tuntakse väsimust ka võimulolemisest, sest sotside seisukohad on paljudes küsimustes ikkagi väga vasakpoolsed, globalistlikud ja multikultuursed, ning nendega koostööd teha pole kerge ei venemeelsel Keskerakonnal ega pseudoisamaalisel Isamaal. Inimesed hakkavad sotside seast lahkuma ja nende valijad pööravad selja.

Hiljuti tõid sotsid Reformierakonna Kaja Kallase eeskujul endi ridadesse maskotiks Marina Kaljuranna, kes on juba teatanud oma otsusest ministrikohast hoiduda, kuid arvestades tema üleöist välisministri kohalt lahkumist, võib ka jaatav vastus kiiresti tulla. Uue ministri, kes tahaks enne valimisi ebapopulaarsesse valitsusse minna, ehk isegi leiab — ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister väga suuri apsakaid teha ei saa, aga kui teeb, siis on need üldjuhul põhjalikud, sest ala on selline. Urve Palo Riigikogusse naastes peab sealt lahkuma Liisa Oviir, seega tasub tedagi silmas pidada.

Kogu selle loo juures aga paistab hästi välja see eitamisfaas, mis on silma torganud ka reformierakondlike valitsuste puhul suhetes sotsidega – ka kõrvalseisjale on näha, kuidas käärimine käib, aga meedia kaudu selgitatakse endiselt rahvale, et erakonna või koalitsiooni sees ei toimu mingit lõhenemist, kõik olevat põhimõtteliselt ühel meelel, lahkhelid olevat vaid detailides. Ja siis järgneb ikkagi teade, et uksed on paukuma hakanud.

Portaal Lõunaeestlane kirjutab aga järgmist: “Sotside reitingud näitavad, et pettunud on kogu rahvas. Sotside toetajate hulka on jäänud vaid erakonna enda liikmed ja nende sugulased, aga neidki pudeneb robinal laiali. Pole ime: nii rahvavaenulikku erakonda nagu sotsid ei mäletagi nõukogude-järgsest ajast. Ja kellegi peale pole isegi näpuga näidata: erakond on läbinisti mäda.”

Kõige “erilisem” aga on uudis, et uue ministri ametivande ärakuulamiseks peab Riigikogu suvepuhkuselt korraks naasma, muidu aga pole Palo lahkumine midagi erilist — sotsialistlik maailmavaade lihtsalt kõrbeb.