Jüri Ratase sõnad EKRE valijate toetamisest kõlavad õõnsalt ja valelikult

Endine peaminister Jüri Ratas räägib intervjuus ERR-ile õõnsat juttu, mis ei lähe kuidagi kokku sellega, mida ta tegi reaalsuses.

“Ma ei ole kunagi arvanud, et EKRE valijat, keda on üle Eesti, ei peaks kuulama. Olen olnud alati EKRE valijate poolt, et toetada ka neid mõtteid, mida on toonud EKRE Eesti poliitikasse,” ütleb Ratas.

Eksvalitsusjuht peaks ennekõike meenutama, et abielureferendumi korraldamine oli üks EKRE poolt koalitsioonileppesse esitatud raudsemaid soove, mida toetasid kõik need inimesed, kes andsid valimistel hääle rahvuskonservatiividele – see oli ka EKRE valimisprogrammis.

Keskerakond ja Isamaa said oma suurimad valimislubadused kätte, EKRE aga jäeti sellest reeturlikult ilma – ja seda tänu Jüri Ratasele.

Meenutame: 64 protsenti inimestest oleks hääletanud selle poolt, et abielu peaks jääma Eestis mehe ja naise liiduks, selgus Ühiskonnauuringute instituudi tellimusel 29. detsembrist kuni 4. jaanuarini korraldatud küsitlusest.

Rahvahääletusel oleks osalenud 72 protsenti vastajatest, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna toetajatest vastanuks rahvahääletusel “jah” 91 protsenti, Keskerakonna toetajatest 90 protsenti ning “ei” 10 protsenti. Isamaa toetajatest vastanuks “jah” 72 protsenti.

Kõiki neid vedas Jüri Ratas isiklikult alt – nagu kapo ja prokuratuur oleks võinud vahistamiste ja läbiotsimiste kuupäeva nihutada, oleks ka Ratas võinud aidata EKRE-l ja tema valijatel oma suurt eesmärki läbi viia – aga ei, Ratas ei tahtnud ega kavatsenudki seda teha.

Uued Uudised vahendasid, et Virumaa Teataja võttis 13. jaanuaril ühendust Lääne-Virumaalt parlamenti valitud Siret Kotkaga, et küsida kommentaari Jüri Ratase tagasiastumise kohta. Muu hulgas ütles Kotka, et kriis kutsuti esile ajastatult, et ajada nurja abielureferendumi arutelu parlamendis.

Ka peavoolumeediast jooksis läbi arvukalt lugusid, millest nähtub, et ALDE, kuhu kuuluvad nii Reformi- kui Keskerakond, nõudis Jüri Rataselt ja tema erakonnalt ühinemist abielureferendumi vastastega. Nagu kogesid koalitsioonipartnerid, on Jüri Ratas tuntud poliitilise püksteväristajana, kellele on esmatähtis, mida Brüssel asjadest arvab.

Abielureferendumi läbikukutamisele kaasa aidates ja kohe Reformierakonna kaissu joostes sülitas Ratas sisuliselt oma koalitsioonipartnerile näkku – nii et ei ole vaja rääkida hoolimisest, mida pole.

“Jüri Ratas ja Keskerakond on olnud võibolla ühed suuremad EKRE valijate toetajad – nad võeti valitsusse, nendega arvestati,” ütleb Ratas.

Tegelikult oli Keskerakonna poolt tegu paratamatusega, võimalusega teha valitsus nii, et Reformierakond võimule ei pääseks. Soovi aidata EKRE agendat ellu viia, polnud Ratasel kunagi – rahvuskonservatiivid sõdisid oma asjad ise välja, seega mitte Keski abiga, vaid nende kiuste.

“Need väärtushinnangud, mida ütlesid mõned EKRE ministrid, nendega ei saanud ma kuidagi nõus olla. Võtame näiteks meie kaitsepoliitilise mõõtme. Kui rünnati Eesti kaitsepoliitikat, meie kuulumist NATO-sse, siis ma ei saa sellega nõustuda,” räägib Ratas.

See juhtum kuulub Ratase püksiväristamise kategooriasse – peaminister läks hirmunult kaasa üldise hüsteeriaga. Mida ütles Mart Helme NATO kohta valesti? Et vajame plaani B juhuks kui 5. paragrahv ei rakendu? Aga kui ta tõesti kasvõi Türgi kahekeelsuse tõttu ei rakendu? Kas Saksamaa pole sõjaliselt liiga kehvake? Eesti Päevaleht kinnitab Bundeswehri madalast võitlusvõimest kirjutades taas Mart Helme varasemat juttu

Asi oli sel puhul ainult üheti mõistetav – Jüri Ratas kardab avalikku ja tõsimeelset juttu ning eelistab kuulda ümmargust poliitkorrektset loba, mis räägib kõigest ilustatult – see sobib politikaanile, mitte riigimehele.

Isegi praegu ei jätku Jüri Ratasel mõistlikkust lihtsalt vait olla ja mitte üritada EKRE valijale enam pugeda – kui nuga on selga löödud, on tarbetu rääkida soovist aidata selga sügada. Suurem osa EKRE toetajatest tõenäoliselt hoopis põlgab teda.