Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Kalle Grünthal: ühiskonna valulävi on ületatud, justiitsreform on möödapääsmatu

-
15.08.2018
Kalle Grünthal
© UU

Möödunud laupäeval Paides toimunud arvamusfestivali EKRE laval, oli ühe teemana arutluse all justiitsreformi põhjendatuse üks komponentidest – kohtunike tegevus menetluses, kus arutelu all oli õigusriiklik küsimus, kas kohtud on oma tegevuses objektiivsed ja õiglased ja mõistavad alati õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadusega või esineb nende tegevuses ka kohtulikku omavoli, mille ees kodanikud on kaitseta.

Väitluse käigus avati piltlikult öeldes esmakordselt uks „pimedasse ruumi“, milleks on kohtunike tegevus menetluses. Arutelu käigus selgus – kui tsiteerida vandeadvokaat Urmas Simonit –, et õigusriik, kohtumenetluse läbipaistvus, seaduste järgimine jne on vaid kõlavad loosungid. Poolteist tundi kestnud arutluse käigus toodi avalikkuse ette erinevaid näiteid kohtunike kartellikokkulepetest seaduste kohaldamisel, menetlusnormide eiramisest ning probleemidest eetika tasandil.

Möödus vaid paar päeva, kui endine Harju Maakohtu kohtunik Leo Kunman julges Postimehe veergudel kritiseerida prokuratuuri ja kaitsepolitseid, mille tagajärel toimus üleüldine justiitsrünnak tema vastu. Arvan, et need kaks teineteisest sõltumatut juhtumit on ilmekaks näiteks, et ühiskonna valulävi on ületatud, sest riigivõimu osade lahususe ja tasakaalustatuse põhimõtted on sisuliselt kadunud.

Otsekui kirsina tordil on eelneva kinnituseks Tallinna Ringkonnakohtu määrus, millega tühistati Harju Maakohtu kohtuniku Anne Rebase kohtumäärus, millega viimane lõpetas menetluse korruptsioonikuritegudes süüdistatava Keskerakonna endise esimehe Edgar Savisaare suhtes, kuna kohtu hinnangul ei võimalda mehe tervislik seisund tema üle kohut pidada. Tulenevalt kriminaalmenetlusseadustikust ei ole kohtunik Anne Rebase kohtumäärus vaidlustatav, sest just selline on olnud seadusandja tahe. Asjas ei oma absoluutselt mingit tähtsust asjaolu, millised on Tallinna Ringkonnakohtu määruse motiivid Savisaare terviseseisundi hindamisel Harju Maakohtu määruse tühistamisel ning mis võivad iseenesest olla isegi õiged ja põhjendatud. Ainsaks ja oluliseks küsimuseks saaks olla vaid asjaolu, kas kehtiv seadus lubab ja võimaldab üleüldse Harju Maakohtu kohtuniku tehtud määrust tühistada. Vastus on igatahes eitav, sest kehtiv õiguskord seda lihtsalt ei võimalda. Samal seisukohal on ka Postimehes intervjuu andnud kriminoloogia professor Jaan Ginter, kelle sõnul neid määrusi, mis kohtud teevad kohtumenetluse lõpetamisel tervisliku seisundi tõttu süüdistatava taotluse alusel, ei saa edasi kaevata.

Vaatamata aga sellele, on Tallinna Ringkonnakohtu kohtunikud ikkagi tahtlikult eiranud kehtivaid menetlussätteid ning asunud iseseisvalt tegelema õigusloomega, mis võimude lahususe printsiibist lähtudes on lubamatu. Ütleb ju meie põhiseadus vägagi selgelt, et kohus on oma tegevuses sõltumatu ja mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega. Mis tähendab seda, et kohtunik kohaldab vaid seadusi, mis on jõustunud demokraatlike protsesside kaudu. Õiguste ja vabaduste tagamiseks on oluline, et otsust langetades ei kuuletuks kohtunik täidesaatva võimu või üksikisiku tahtele, vaid juhinduks seadustest, mida kohaldatakse kõigi kodanike suhtes ühteviisi.

Siinkohal tuleks tunnustust avaldada Harju Maakohtu kohtunik Anne Rebasele, kes vaatamata ajakirjanduse suurele survele jäi ikkagi kindlaks kohtuniku töö põhimõtetele olla lahendi tegemisel sõltumatu. Juhul, kui mõnel võib tekkida arvamus, et antud artikli koostaja on Edgar Savisaare tulihingeline fänn, siis kaugelt sellest. Oleksin vägagi huvitatud olnud Savisaare suhtes tehtavast kohtulahendist, kuid vastuvõetamatu on see, kui lahendi tegemisel kaldutakse kõrvale demokraatlikest printsiipidest, mis peaksid Eestis ometi olema kehtivad.

Siit edasi aga tõusetub minu jaoks järgmine küsimus, kas Savisaare asjas määruse teinud Tallinna Ringkonnakohtu kohtunikud võetakse ka kriminaalvastutusele karistusseadustiku § 311 alusel, seadusele mittevastava kohtumääruse tegemise eest. Asjas ei tohiks ju olla vaidlust, et Tallinna Ringkonnakohtu kohtunikud, on määruse tegemisel teinud teadvalt seadusele mittevastava kohtumääruse, sest Harju Maakohtu kohtuniku määrus ei ole kehtiva kriminaalmenetlusseadustiku sätete kohaselt edasi kaevatav. Sellest tulenevalt puuduks ka Tallinna Ringkonnakohtu määrusel seaduslik alus. Loogiline jätk asjas peaks olema selline, et vastavad õiguskaitseorganid peaksid huvi tundma nende kohtunike tegevuse vastu, kes on iseseisvalt asunud tegelema õigusloomega, milleks neil õigust ei ole ja selgitama välja, kas nende tegevuses esineb ka kriminaalkuriteo tunnused. Kelle ukse taha aga õiguskaitseorganid tulevad, kas kohtunike või artikli kirjutaja oma, seda näitab juba aeg.

Üks on aga selge, Eesti Konservatiivse Erakonna poolt nõutav justiitsreform on möödapääsmatu.

Kalle Grünthal, 
EKRE Järva-ja Viljandimaa ringkonna aseesimees

LOE LISAKS

Martin Helme: justiitsreform ei ole midagi vähemat kui võitlus meie kõigi vaba ühiskonna eest!

VIDEO: Vandeadvokaat Urmas Simon: prokuratuur ja kohus ei tohi asuda ühes majas!

Avameelse intervjuu andnud endine kohtunik Leo Kunman möönab: Eesti õigussüsteem vajab reformi!