Avalik kiri Tartu Linnavalitsusele – teie bussijaam on ülikoolilinna häbiplekiks

Tartu bussijaam. Pilt on illustratiivne.

Uued Uudised avaldavad ühe Eesti kodaniku kirja, kes on nördinud Tartu bussijaama ülikehva seisukorra pärast, mistõttu on see linnale maine allakiskujaks saanud.

“Lugupeetavad! Tartu on rahvusvahelise maine- ja sisuga linn. Tartu pole pelgalt ainult Raekoja plats Linnavalitsuse klantsitud fassaadiga ega Kvartali eliitkeskus. Tartu südames on ka Tartu Bussijaam, mis on Tartu rahvusvaheliseks sõlmpunktiks.

6. oktoobri hilisõhtul oli mul au viibida külalisena Tartus. Mul oli eestlasena järjekordselt väliskülaliste ees häbi, kui pidin nendega koos külastama Tartu rahvusvahelist bussijaama. Pilt mis avanes, oli oksendamiseni ääreni õõvastav.

Pilt mis avanes – noored agressiivsed joodikud (narkarid), mugavalt enda loigus vedelevad ja ennast täis lasknud “promotid”, hirmunud ja mornide nägudega reisiootel inimesed. Kogu miljööd sissehingamiseks võimatu lehk, mis haaras bussijaama sissepääsu trajektoore ja selle Tasku-poolset välisosa. See oli reaalsus, mis mind isiklikult eriti isegi ei üllatanud.

Kahjuks pole sellises formaadis midagi uut. Olen seda kõike kogenud Tartu bussijaamas läbi aastate, kui mul on olnud vajadus kasutada seda rauast, plekist ja klaasist kokkumonteeritud arhitektuurišedöövrit rahvusvaheliseks transiidiks. Kui ma siinkohal peaksin kirjeldama välismaalaste muljeid ja nägusid, mida ma nende suust Tartu rahvusvahelise bussijaama kohta olen kuulnud, siis uskuge – sellest võiks ääretult halva kuvandi ja illustratsioonidega romaani kirjutada ja te ei sooviks seda kindlasti lugeda. Veelgi vähem avalikus meedias reality pilte vaadata, mida ma seekord ei esita, sest mul on kogu muu maailma ees eestlasena häbi!

Mul on suur häbi Tartu Linna, rahvusvahelise Tartu Bus Stationi ja selle lähiümbruse pärast! Kas selline häbitunne on kunagi valdanud ka Teid, auväärsed härrad ja daamid? Kui on, siis miks Tartu linnavalitsuse vastavad ametkonnad ja persoonid pole pööranud sellele probleemile tähelepanu, et see nähtus Tartu linnapildist reaalselt likvideerida? Tegu pole ju mingi raketiteadusega. Pole Tartu ka mingi metropol, kus meeletu rahvamassi tagant oleks koristamine, puhtuse ja korra hoidmine problemaatiline või lausa võimatu.

Üldjuhtudel on Tartu bussijaama ja Tasku kaubamaja ümbrus hilisõhtuti tühipaljas räpane ja mustusest haisev kvartal. Mul on Teile hea soovitus – külastage palun mõnel õhtul peale 22.00 ja monitoorige sealset ümbrust ja olukorda. Reaalsuse dokumenteerimiseks soovitan kaasa kutsuda ka fotograafid, kaameramehed, Tartu linna sanitaarhügeeni- ja bioeksperdid.

Reaalsus, vaatepilt, lõhna- ja meeletaju, mis teile seal avaneb, vääriks erivahendite abil arhiveerimist! Tegu oleks nagu olukorraga peale tuumasõda, kus üksikud, abitud, ebaadekvaatsed ja haavatud ellujäänud võitlevad elu ja surma piiril, võideldes elu eest iseenese väljaheidete sees.

Olen veendunud, et peale külaskäiku Tartu bussijaama ja selle ümbrusesse sooviks kogu ametkondlik delegatsioon oma riietele ja välisjalanõudele baktereoloogilist puhastust. Kindlasti ei astuks te nendesamade kingadega üle oma koduukse läve, kui te missioonil just eririietust ei kasuta. Siinkohal edasi mõeldes – seda rooja ja mustust kantakse reisijate poolt edasi bussidesse.

Inimesed teevad oma tööd ja saavad selle eest palka. Linnavalitsuse ametkond on tasustatud maksumaksja raha eest. Selle raha eest tahab kodanik linnahärradelt vastu saada linnas ka heakorda, mitte ainult linnapoolseid kohustusi. Ametkondade töökohustuste ees on kõik inimesed võrdsed – pole häid ega halbu, rikkaid ega vaeseid töötajaid. Kus ja kellega iganes on avaliku sektori töökohustuste ees tegu võrdväärse suhtumisega – tahtega/mitte tahtega anda endast parim.

Linnapea (abilinnapeade) ülesanneteks on ka linna esindamine ja mainekujundus. EV kodanikuna mõistan, et mistahes linna esindamine ja mainekujundus pole pelgalt vaid linnaametnike enesekeskse soliidse kuvandi loomine, vaid siiski ka linnamaine reaalne kujundus avalikus ruumis, kaasa arvatud linna rahvusvahelises sõlmpunktis – Tartu rahvusvahelises bussijaamas.

Ma tõesti ei tea, kellele juriidiliselt kuulub see Tartu “avalik peldik”? Kui eraettevõtjale, siis Tartu linnal peaks olema õigus ja võimuhoovad objekti omanikult heakorra lohakuse eest trahv sisse nõuda. Sundrahaga saaks linn tellida kasvõi kord aastas Tartu bussijaama ja selle ümbruse uriini ja teiste inimväljaheidete puhastusteenuse.

Ma olen veendunud, et te kõik olete oma elus palju reisinud ja piisavalt palju maailma näinud. Minu poolt käsi südamele – isegi Pekingi kõige räpasem hiinlaste tualettruum või nurgatagune ei näe selline välja nagu Tartu bussijaam, sest Hiina kommunistlik kord õpetab inimest olema puhas ja austama puhtust kontekstis, kus tegu inimorganismi väljaheidetega.

Miks ei suuda Tartu linn peatada Tartu Bussijaama allakäigu spiraali? Suitsukonidest ja tavamustusest siinkohal rääkimata.

Aasta on meil 2019, mitte enam 1969!

Edu Teile!
Eesti Vabariigi kodanik
K. Jürgens

Kommentaarid

Üks kommentaar loole “Avalik kiri Tartu Linnavalitsusele – teie bussijaam on ülikoolilinna häbiplekiks

  1. Avatar
    Amaalie kirjutas:

    See bussijaam on ju Seli õnnestunud äriprojekti kõrvalprodukt. Lammutas graniidist ja küllaltki ruumika soliidse bussijaama hoone ära, pani püsti kaubandus- ja äripinnad. Muidugi on see plekist putka viletsam kui Jõgeva bussijaam või mõni teine. Aga Seli on ju Tartus kunn. Võtke lahti mõni galerii Postimehes ja vaadake, kes mesimagusalt talle pugema tõttavad, kui Seli jälle mõne kinnisvara on arendanud. Reformarid Tartus on Seli käpikud.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga