Lugejakiri: Tartu baaris kallistatakse võõraid, rahvusmeelsetel soovitatakse muu koht otsida

Lugeja kirjutab,
- Updated
Illegaalid Tallinnas
©Sander Ilvest/Postimees
Illegaalid Tallinnas

Eestis on juba olemas lõbustus-toitlustuskohad, kuhu mineku eelduseks on kohustuslik tolerantsus võõraste vastu, mida kohe peab välja näitama.

Uutele Uudistele vihje andnud Alar kirjutab juhtumist Tartust. Selle jutu peale võib mõnigi sõbralikeestlane öelda, et mees ise kiskus tüli üles – miks tal oli vaja neegriga üldse juttu ajama minna. Paraku on meil juba baarid ja pubid, kus räägitakse peamiselt inglise keeles, ka teeninduse puhul, ning eesti keeles rääkimine vihjab inimese “alamale päritolule”.

Teiseks, see sõbralikkus võõraste vastu on sellistes kohtades ideoloogiliselt ja poliitiliselt rõhutatav, näiteks võõraste kallistamise kaudu. Nii jõuame me olukorda, kus vanade ja rassistlike siltide “Koertel ja neegritel sisenemine keelatud” asemele tulevad sildid “Rahvuslastel ja rassistidel sisenemine keelatud”. Aga anname sõna Alarile.

“Sattusin sisse astuma Tartu kesklinna ligidal, Tähe ja Eha tn ristmikul pisikesse kohta, kus müüakse peamiselt lahjat alkoholi. Teenindaja oli sümpaatne eesti neiu. Korraga sigines kohale keegi, kes tundus igati olevat kui sissesõitnu Lähis-Idast või Aafrikast. Tema krõbiseva inglise keele peale lõi särama ka baaridaam, kes samuti oma emakeele unustas. Vähe veel, peatselt ilmus veel üks, selgelt arusaadavalt Eesti soost noor naine, kes lisaks inglise keelele üleminekule kallistas, embas ning musitas palju kordi seda šokolaadipoissi. Viimane ei jäänud muidugi võlgu.

Viimaks läks meie “rahvusnaine” aegamööda minema. Kasutasin juhust, et küsida võõralt, eesti keeles muidugi: “Mis ajast te Eestis olete?” Sain kuulda ainult inglisekeelset mõminat, et tema ainult “inglissi” pursib. Siis sekkus ka ettekandja, noomis mind eesti keeles ja ütles, et nende omanik on itaallane (miks see eriline on?) Vahepeal istus üks “meie mehest” kaasmaalane kah maha ja toetas nagu oskas, et nii peabki olema, et siin saavad kõik kõigist aru. Tõsi küll, külaline kaugelt kagust tõi ju ka esile paar eestikeelset fraasi. See tundus kogu tema keeletagavara olema…

Baaridaam tegi leebe vihje, et ma edaspidi leiaksin teise koha/pubi, kus istuda. Aga on seal “teises kohas parem? Niisugune lugu siis…”

Täiendatud!

Kuna lugu on saanud palju vastukaja, lisab toimetus omapoolse kommentaari. Avaldasime Alari kirja mitte “rassismist” ja “ksenofoobiast” tingituna, vaid seetõttu, et oleme saanud teisigi vihjeid orwellilikust teeninduskultuurist Eesti meelelahutusasutustes, kus on juba selgesti eristatav suhtumine “Welcome” ja “Very Welcome” vahel. Viimase osaliseks saavad just mustanahalised ja inglise keelt kõnelevad kliendid, kelle vastu suunatud sõbralikkus on eriti rõhutatud ja teistele külastajatele häirivalt silmatorkav. Kas tegu on vastukäiguga eestlaste väidetavale rassismile, mille tõttu üritatakse ülevoolavalt vastupidist tõestada?

Toimetusel on olemas ka üks varasem vihje, mis jäi avaldamata, sest inimene, vanemaealine naine, ei soovinud algul oma nime loos näha ja hiljem loobus üldse soovist lugu jagada, seetõttu jutustame loo lihtsalt ümber. Suvisel rahvaüritusel ilmusid töötuppa, kus tegutses paarkümmend inimest, kaks noort mustanahalist meest. Kaks kolmest juhendajast, kelleks olid noorepoolsed eestlannad, võtsid külalised kohe erilise hoole alla, ja ka kolmas läks igal võimalusel nendega jutustama, kuigi oli ilmselge, et neegreid ei huvitanud mitte sedavõrd eesti kunst, kuivõrd eestlannad, sest ise nad mingit näputööd ette ei võtnud. Kui see oli kestnud veerand tundi, hakkasid inimesed töötoast vaikselt kaduma, kuivõrd nemad enam juhendust ei saanud. Kui “külalised” viimaks lahkusid, olid töötoas järel pooled inimesed… keegi ei protesteerinud, kuid õppimisest ka enam midagi välja ei tulnud.

Ka eestlased on inimesed ja nende surumine välismaalaste ees teisejärgulisse rolli nende omal kodumaal tekitab igaühes nördimust. Meenutagem hiljutist meediat läbinud lugu bussijuhist, kes sõimas läbi ühistranspordis valjusti telefonis rääkinud ja juhtimist häirinud neegri – juhtum pöörati rassismiks ja juht vallandati, kuigi juba üks esimestest kommentaaridest Delfi loos rääkis sarnasest juhtumist, kuid neegri asemel olid tookord eesti lapsed. See on näide sellest, et kui kasvõi olmetülis on eelisseisund tekitatud teisest rassist inimesele, keda kaitstakse vaid tema nahavärvi tõttu. Rassism ja ksenofoobia ei teki üldjuhul eimillestki, vaid selle taga on vastupidine põhjus – kui Eestis ongi mingit rassismi, siis tekitas selle 2015. ja 2016. aastal Eesti ühiskonnas kunstlikult tekitatud pagulaskultus ja nende kohustusliku armastamise nõue.

Võib-olla ongi vaja silte “rassistidele ja ksenofoobidele” sisenemine keelatud? Sest paljusid eestlasi ajavadki vihale kohad, kus võõramaalane on võrdsetest võrdsem, ja siis pole tõesti vaja minna asutusse, kust väljud solvununa, sest eelistamised torkavad eriti silma… (Kommentaar pole seotud Alari juhtumiga, vaid on üldistav).

Kommentaarid

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused