28.11.2020
Üks “vana vettinud mäger” naaseb Riigikogusse, sedapuhku juba akna alla.
Üks poisslaps, 6. novembril 1965. a kisendades ilmale tulnud, säilitas eluvõime, riigiregistrisse kantuna omandas õigusvõime ja valimisikka jõudnuna lisaks veel õigusliku teovõime. See kolmas inimvõime seostati meie riigi algaegadel hääleõiguse omandamisega ehk iseseisva otsustamisvõimega.
Selle poisslapse täisnimi on täna Siim Valmar Kiisler, kes oma hääleõiguslikku võimet kasutas abielureferendumi eelnõu päevakorrast välja hääletamiseks ühel eriti tähtsate asjade koosolekul Toompea lossis, 23, novembril AD 2020.
Kiisleri otsust eelnõule vastu hääletada on käsitletud riigi kodanike poolt reetmisena ja vastuhääletajat ennast on nimetatud Juudaks. Reetmise kui ühe olulise inimtegevuse teema juurde asudes on oluline Kiisleri kohta märkida, et ta on ilmavaatelt kristlane (seisuga 2010 Tallinna Kaarli koguduse liige). Tema kristlik ilmavaade lubab meid reetmise kui inimtegevuse ühe liigi uurimise juurde asudes kasutada 700 aasta vanust skeemi. Selle joonistas põrgu nägemuste põhjal välja katoliiklane Dante Alighieri. Põrgus on 9 ringi. Halvim neist on viimane – 9. ring. See on määratud petistele, keda usaldati . 9. ring on omakorda jagatud 4 vööks (Kaini vöö – sugulaste reeturid; Atenori vöö – isamaa reeturid ja nende mõttekaaslased; Tolomey vöö -sõprade ja kaaslaste reeturid ; Giudessa vöö – õpetajate ja heategijate reeturid. Neljanda vöö omanik on ka apostel Juudas.
Enne kui määratleda kodanik Siim Valmar Kiislerit petisena, keda usaldati, peame saama vastuse küsimusele: „Kes kodanik Kiislerit on usaldanud?”.
Viimastel riigikogu valimistel usaldasid kodanik Kiislerit 379 hääleõiguslikku Ida-Virumaa kodanikku. Millise lubaduse täitmisele asumist need Ida-Viru kodanikud temast uskusid? Isamaa erakonna valimiskampaania lubadust valituks saamise korral teha riigikogus ettepanek abielu sõlmimisena mehe ja naise vahelise liiduna ja anda sellele liidulepingule põhiseaduslik kaitse. Isamaa pääses riigikokku ja sealt edasi valitsuskoalitsioonigi. Koalitsiooni programmdokument Isamaa seda lubadust oma valijale täna ka sisaldab. Vastus meie eelpool esitatud küsimusele on matemaatiliselt täpsena järgmine: „ Isamaa erakonna liiget kodanik Kiislerit on usaldanud 379 + 55 Eesti Vabariigi kodanikku (fraktsioonkaaslased riigikogus ja töökaaslased EKRE ja KE riigikogu fraktsioonidest, st 379 + 11 + 19 + 25 ).
Järgmisena küsimus mitte matemaatika, vaid juba juriidika vallast: „Kuidas kodanik Kiisler on osutunud nende petjaks, kes teda usaldasid? Ehk Alighieri järgi siis reeturiks. Igas arukalt esitatud küsimuses on pool vastust sees. Eelnevast saime juba teada, et kodanik Kiisler sel eeltoodud eriti tähtsal koosolekul andis oma vastuhääle probleemis, mille lahendamist oli lubanud tema koduerakond enne riigikokku ja valitsemisse pääsemist. Kodanik Kiisler oma vastuhäälega taotles selle küsimuse päevakorrapunkti maha võtmist nimetatud koosolekul, st tema järgi ei kuulu see probleem seaduse eelnõuna isegi mitte a r u t a m i s e l e.
Sellise armutu juriidilise otsekohesusega hakkas kodanik Kiisler üleval Toompeal oma 379 + 55 kodaniku tahte vastu avalikult tegutsema. Siin võib muidugi tekkida loogiline võimalus (sellega ka oht!) nimetada kodanik Kiisler lihtsalt valetajaks või petiseks. Selliseid tegelasi ju küllaga ja ennegi nähtud. Samas pole kellelgi meist tulnud pähe neid reeturiks nimetada. Mõlemad mõisted kannavad siiski täiesti erinevat sisu ja seetõttu ei tohiks neid segamini ajada. Seda ei tohiks tõetaotleja mitte mingil juhul endale lubada.. Alighieril ju selgelt kirjas: Kes pettis neid, kes usaldasid. Sisutäpsem oleks, kui jälgida 4 vöö loogikat, kes pettis neid, kes petjat usaldades ta endi hulka arvasid. Kodanik Kiisler hakkas meie hääleõiguslike kodanike usaldust võitma juba aastakümme tagasi ja just selles samas pere- ja abieluküsimuses. „Vanemad olid mul sellised eestiaegsed, kasvatus oli ühemõtteliselt eestimeelne,” räägib Kiisler, kelle lapsepõlvekodus kuulati Ameerika Häält… ning hellitati igatsust omariiklusest. Lastele sai maast madalast selgeks okupatsiooni tähendus.
Seda ei suutnud kallutada ametlik ideoloogia koolis ega ühiskonnas laiemalt”, võime lugeda temalt ja tema kohta juba aastast 2010 („Eesti Kirik”). Keda veel usaldada pere- ja abielu asjatundjana kui mitte sellist kristlikku härrasmeest, kes on truus abielus ja viie lapsega pereisa? Õnneks on petisel ja reeturil vahet teha väga lihtne: esimene petab talle tundmatuid, teine petab omasid st vägagi tuntuid. Mustlaste hulgas, kellel ametiks on varastamine, loetakse suurimaks kuriteoks vargust mustlase enda tagant. Süüalust karistatakse surmaga. Kogukonna seadus käsitleb tegu mustlaskonna reetmisena st usalduse vargusena!
Mina Ida Virumaa kodanikuna kodanik Kiislerit riigikogu 14-ndasse koosseisu ei valinud. Mind ta reetnud ei ole ja sellega oman kodanik Kiisleri kohta meie põhiseadus(st)e järgi oma isiklikku otsust ja nägemust. Nimelt. Meie riigi kolm esimest põhiseadust (§28 1920; §28 1934;§ 37 1938) käsitlevad peatükis RAHVAS kodanike hulgas neid, kes hääleõiguslikud ei ole §37 lg1 järgi “nõdra – või hullumeelsetena”, lg2 järgi „pimedate, kurttummade või pillajatena”. Loomulikult on nad kõik “kellegi” eestkoste alused. Näen isiklikult kod. Siim Valmar Kiislerit neist viiest eeltoodud kodanikuliigist „pillajana”. Sellisel kodanikul on küll õigusvõime, kuid teo – ehk otsustamisvõimelt on ta põhiseadusega antud kodanike õiguste ja vabaduste p i l l a j a . Mitte säilitaja ja kooshoidja. Kuidas kodanik-pillaja Siim Valmar Kiisleril õnnestus ennast kantida hääleõiguslike kodanike ringi ja sealt veel edasi valitute kõrgliigasse? Seda peab alles eraldi uurima hakkama. Isamaa erakond ehk teab paremini oma kurbadele küsimustele veel kurvemaid vastuseid? Tõe pinnale kergitamine on üks vaevarikas, aga ennast ja inimest abistav ning kindlasti ka tulevikku kindlustav töö.
Ida Virumaa kodanik
Silvia Muru