Metsanduse emeriitprofessor Artur Nilson: otsused metsanduse teemal peavad lähtuma arvutustest, mitte arvamustest

Arvamus,
©erakogu
Metsavahetee

Aegade jooksul ladestunud eelarvamustesõnnikut on paljudes valdkondades, metsanduses võib-olla keskmisest isegi rohkem vahendab Maaleht emeriitprofessor Artur Nilsoni mõtteid.

Mul ei ole spetsiaalset metsandusfilosoofiat, on vaid üldine ellusuhtumine, arusaamad maailmast ja inimestest – elufilosoofia. Nimetada osa sellest metsandusfilosoofiaks oleks liialt pretensioonikas. Sobivam on ehk vähetuntud termin “metsanduslik paradigma” – metsanduslike teadmiste, oskuste ja metsandusse suhtumise süsteem.

Järgneb Google reklaam. Uute uudiste toimetus ei vastuta Google algoritmide poolt personaalselt teile suunatud reklaamide sisu eest. Soovitame usaldada ainult tuntud ja usaldusväärseid kaubamärke.

Subjektiivne arvamus objektiivse tõe pähe:

Tavakodanik, kellel pole objektiivse arvutuse jaoks lähtealuseid, kipub siiski ka sellistes küsimustes seisukohta võtma. Tema seisukoha kujundab meedia, mis levitab ja võimendab peamiselt skandaale. Sest mida muud kui skandaalne on akadeemiku või professori kriitiline arvamus valdkonnast, mille kohta tal pole ei piisavalt andmeid ega oskusi neid töödelda või tõlgendada?

Kui valdkonnas ebakompetentsed teadlased levitavad oma subjektiivset arvamust, et asjatundjate välja arvutatud sobiv aastane reiemaht on ääretult suur, siis on nad jämedalt rikkunud teadlase kutse-eetika nõudeid. Nad on esitanud oma subjektiivse ja asjatundmatu arvamuse objektiivse tõe pähe. See sarnaneb lapse hirmutamisega trollide, kollide ja kodukäijatega.

Vead mõjukate ja/või üldiselt andekate inimeste paradigmades ja hoiakutes on üks ohtlikumaid nähtusi. Nii solgivad nad sageli ühiskondlikku teadvust – tekitavad väärkujutluste maailma. Filosoofias on selle kohta kasutusel termin “simulaakrum” – see on maailm, mis hakkab elama oma elu ja tekitama omi reegleid.

Metsaraie maine on määritud

Minu tõekspidamised haakuvad paljude silmapaistvate mõtlejate välja öeldud seisukohtadega. Kõik need viitavad filosoofia ja paradigma olulisusele inimese hoiakute ja tegude ajendina.

Vahel aitab eelarvamusi väärata keerukate süsteemide mudeldamine. Puistu kasvukäigu mudel on kõige alus. Suurema mudeli järgi veendume, et metsa raie on peamine ja vältimatu vahend, mille abil seadistada jätkusuutlikuks ja tõhusaks suur ning keerukas puistute süsteem – mets.

Et metsade rolli süsiniku atmosfäärist maa peale tagasitoomisel suurendada ja suurimaks kolliks peetavat kliimamuutust taltsutada, on raie möödapääsmatu. Metsa raiumist ei tohi segi ajada metsa raadamise või lagastamisega. Küll aga tuleb lagastamiseks pidada tootmismetsa õigel ajal raiumata jätmist.

Metsa raie on vältimatu, positiivne ja hinnatud tegevus. Metsaraie määritud maine tuleneb paljuski simulaakrumi mõjul äpardunud metsaseadusest. Metsa raiumine kriminaliseeriti. Metsaseadus ja tema rakendusaktid on teinud arvestatavat majanduslikku kahju ja kahjustanud metsandusliku tegevuse mainet.

Leo täismahus artiklit SIIT:

Seotud lood: Eesti metsa hukatuseks on see, kui metsatulu läheb igapäevaseks leivarahaks

 

Tähelepanu!

Kuna kommentaaride modereerimise maht hakkas toimetuse väikese kollektiivi tööd häirima, siis oleme sunnitud kommenteerimise peatama. Kui tunnete vajadust ühiskonna asjades kaasa rääkida, siis on selleks võimalus Facebookis ning meediaväljaannete kommentaariumites.

Täname teid jätkuva toe ja mõistmise eest!
Uute uudiste toimetus.

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused