03.08.2018
Kunagistes Konstantinoopoli kirikutes võimutseb nüüd islam, sest need on muudetud mošeedeks.
Usust ei saa tänases maailmas endiselt üle ega ümber, eriti olukorras, kus kristlus elab üle raskeid aegu, kristlusel põhinevas Läänes võtab võimust ateism ja samas islam tugevneb üle maailma.
Islam pole rahuusk, räägitagu sellest mida iganes. Seda tõestavad üle maailma toimuvad konfliktid, millest absoluutses enamuses osalevad ühena poolena moslemid. Tegu on väga tugeva usundiga, mida iseloomustavad fanatism, oma seisukohtade teistele peale surumine, selle usu harrastajate peaaegu olematu integreerumine teistesse ühiskondadesse ja sallimatus endast erinevate inimeste vastu.
Täiesti arusaamatu on Euroopa kristliku kiriku ja ateistide suhtumine islamisse. Näiteks Suurbritannias on islamofoobiast tehtud suur kuritegu. Samas aga levib just noorte seas meeletu kiirusega ateism, seda ka Eestis, kus inimesed usuvad ainult teaduspõhist maailma ja lausa irvitavad religioonide üle — kuidas sobitub nende tulevikupilti see tohutu fanaatiliste moslemite mass, mis Euroopasse tormab? Seda enam, et enamik uskumatust noorest põlvkonnast on samaaegselt sallivuslased, kes moslemeid tervitavad — kas nad tõesti usuvad, et need kaks suudavad kõrvuti eksisteerida?
Õnneks on Rootsi marufeministlikus ühiskonnas juba tugevasti märgata seda, kuis naisõiguslastel tuleb moslemikvartalitest kaugemale kolida — aga ega nad seepärast veel meelt muuda, nad jätkavad võitlust omas keskkonnas ja lasevad moslemitel oma naisi rahus ahistada.
Veelgi arusaamatum on see, kuidas kristlik kirik ennast ise islami alla heidab — paavst Franciscus peseb moslemipagulaste jalgu, peab nende huvisid isegi riikide julgeolekust kõrgemaks ja nii edasi. Euroopa kristlikud kogudused korjavad üles moslemeid, kuid mitte Lähis-Ida hävitatavaid kristlasi, sest näiteks Suurbritannia kogu tohutu pagulasmassi seas on kristlasi ainult 0,23%. Nende vastuvõtmist eiratakse riiklikul tasemel lausa teadlikult.
Pole mõtetki rääkida neist kümnetest juhtumitest, kus Läänes on moslemipagulaste tõttu ära korjatud kristlikku sümboolikat ja ära jäetud kristlikke pühi, asendades need islami omadega. Kristlastel peaks silme ees püsima Hagia Sophia katedraal Istanbulis, mis oli kunagi kristlik pühamu, kuid sai mošeeks!
Kõik on paigast ära ka Eesti kirikumaastikul, kus mõnel naisõpetajal on tugev gei- ja moslemilembesus ning teda autasustatakse kõikvõimalike ilmalik-ateistlike institutsioonide poolt. Ilma naljata – pole sugugi kaugel need ajad, mil sellised inimesed ketserluses süüdistatuna tuleriidale saadeti.
Täna on teised ajad, nüüd on sallivus esiplaanil, kuid inimesed, kes vähemalt Piibli varasemate tekstide järgi tunduvad otseselt Saatana teenistuses olevat, tuleks lihtsalt välja sülitada ehk kirikust eemaldada. Kirikulõhesid ja uute sektide teket on varemgi küllaga olnud – tehku oma geikogudus! Mitte et see minu kui uskumatu asi oleks, aga Laatsi-sugustega tõmbab EELK endale ja kiriku tulevikule vee lahinal peale – ma hoolin meie kristlikust taustast.
Lõpetuseks jõuan kõige arusaamatuma ideeni — nimelt katoliku kiriku otsuseni hakata propageerima surmanuhtluse kaotamist karistusena. See saab alguse ajal, mil maailm on vägivallast üleküllastunud, kuid kurjategijatele tahetakse senisest rohkem andestada — ka kõige jälgima kuriteo sooritanutele pidavat jätma väärikuse? Uskumatu!
Kaasaegne ateistlik sallivusideoloogiale tuginev vasakliberaalne maailm on nagunii kurjategijate kaitsele asunud — pagulaste arvukate vägistamis- ja tapmisjuhtumite puhul kaitstakse alati väidetavalt õnnetuid migrante, hingeliselt sandistatud ohvrid jäetakse elu lõpuni vaevlema. Lisaks sellele on ühiskonnale sisse söödetud eriti värdjalik eneseohverdustung, kus vägistatud Lääne neiud vabandavad vägistajate ees, sest ei olevat teadnud nende kannatuste tausta! Ja selline haige ühiskond soovib ennast inimlikuks pidada?
Nüüd on ka kristlik kirik asunud kurjategijatele andestamist ja nende väidetavate inimõiguste järgimist propageerima. Mis õigused on ühe, mitme või paljude inimeste eluküünla kustutanul? Pöörake rohkem tähelepanu nende ohvritele, kes sageli mingit tuge ei leia! Seejuures on kahekeelsus ikka lausa rabav — inimene on väidetavalt kannataja, kui ta oma sõjas vaevlevalt kodumaalt kodumaalt pidi põgenema, kuid kui ta uuel kodumaal tapab ja vägistab, on ta taas kannataja, kes vajab mõistmist ja andestamist!
Kogu see küüniline kahekeelsus ja avalik inimlikkuse üle irvitamine, mida Lääne ühiskonnas tolerantsuse ja sallivusena serveeritakse, on jälk vasakliberaalne kuritegu kogu inimkonna vastu. Miks peab kirik sellega kaasa minema, kui see teda ka ennast hävitab?
Loe katoliku kiriku otsusest SIIT.
Arvamuslugu kajastab autori isiklikke vaateid.