Tänasel kommunismi ja natsismi ohvrite päeval on uute MRP-de oht endiselt olemas

83 aastat tagasi sõlmiti Nõukogude Liidu ja Venemaa vahel kurikuulus Molotov-Ribbentropi pakt, mis viis suure sõja ning paljude riikide kadumiseni. Sellised ohud pole tänaseni kadunud, seda eriti Venemaa Ukraina-agressiooni valguses.

Kremli agressioon Ukraina vastu sai suuresti teoks tänu Venemaa ja Saksamaa koostööle, alates ühisest gaasijuhtme ehitusest, millest on nüüd saanud Putini kägistav käsi, kuni Vene sõjaväele infotehnoloogiliste seadmete tarnimiseni. Patust pole puhtad ka teised lääneriigid, näiteks omal ajal Mistraleid tarninud Prantsusmaa.

Isegi Ukraina sõja alguses levisid Läänes 1938. aasta meeleolud, mis kutsusid üles Venemaad mitte liialt ärritama, näiteks lennukeelutsooniga. Sellesse pilti kuulusid ka Prantsusmaa presidendi Macroni telefonivestlused Putiniga. Nüüdki ütlevad värsked uudised, et suurtest Euroopa riikidest ükski ei andnud juulis Ukrainale relvi ning Deutsche Welle teatab, et Saksamaa kaitseministeerium lükkab tagasi ettepaneku varustada Ukrainat rohkemate relvadega.

Venemaa on Eestile ja kogu läänemaailmale suur sõjaline oht, kuid samas peab silmas pidama seda, kui lihtsalt laseb paaniliselt sõda vältida püüdev Lääne-Euroopa ennast mõjutada – niipea kui otsene sõjaline oht väheneb (venelaste taandumine Kiievi alt), nii on kohe platsis jutud läbirääkimistest Venemaaga. See on sama Müncheni kokkulepete oht, mis määras ära Teise maailmasõja toimumise. Seega saab Venemaad praegu ainult kindlakäeliselt paika panna, et võtta talt võimalused edasisteks agressioonideks.

Kindlakäelisust paraku napib: värske uudis teatab, et “Ajaleht The Times kirjutab, et Venemaa presidendi Vladimir Putini liitlase Dmitri Peskovi naine Tatjana Navka pidutses Kreekas. Peskovi ja tema naise suhtes kehtivad aga Euroopa Liidu sanktsioonid.”

Eestis endaski lõid Narva tankiga seoses välja juunikommunistlikud meeleolud ja seda just vasakpoolse maailmavaatega eestlaste seas (suure osa siinsete venelaste seas on putinism nagunii olemas). Praegugi kõlavad üleskutsed säilitada mistahes viisil nõukogude ajast pärit mälestised ehk MRP-ajalugu.

MRP tagajärgedega ei saa võidelda siidkinnastes – need tagajärjed, sealhulgas punatankid, tuleb minevikku saata. Muidu otsustavad Molotovid ja Ribbentropid varsti jälle eestlaste saatuse üle.

Uued Uudised