Austraalia põleb. Surma on saanud vähemalt 20 inimest, sajad kodud on tules hävinud ja miljonid loomad hukkunud. Põlengute kätte jäänud ala on tunduvalt suurem, kui oli möödunud aasta Amasoonia vihmametsade põlengute või California metsatulekahjude puhul. Meedias levivad lood ja pildid on südantlõhestavad ning dramaatilised.
Kuid me ei tohiks lasta emotsioonidel juhtida tähelepanu kõrvale tõsiasjalt, et Austraalia metsapõlengutel ei ole midagi pistmist nn kliimasoojenemisega, kirjutab Briti konservatiivne ajakirjanik ja kliimaskeptik James Delingpole.
Jah, Uus-Lõuna-Walesis, kus suurem osa põlengutest aset leiab, on olnud väga kuiv, kuid seal on olnud veel palju kuivemaid perioode, eriti enne 1960. aastat. Graafikud näitavad, et viimase kolme kuu jooksul on vihma sadanud tavapärasest vähem, kuid samasugune on olnud olukorda ka paljudel varasematel aastatel.
Sama kehtib ka temperetuuride kohta. Uus-Lõuna-Walesis on olnud kuum kevad, kuid kuu keskmine, 38 °C, ei ole ka midagi enneolematut. Aastatel 1899–1901 oli detsembri keskmine temperatuur kolmel järjestikkusel aastal üle 38 °C. Pärast seda on keskmine temperatuur olnud üle selle vaid ühel korral, 2005. aastal, mil see oli 38,5 °C, ja seegi jääb alla 1899. aasta detsembri keskmisele, mis oli 39,9 °C.
Seega puuduvad piisavad tõendid selle kohta, nagu oleks kliimal miskit pistmist metsapõlengute tõnäosuse või sagedusega. Küll aga on piisavalt põhjust uskuda, et Austraalia katastroofi põhjuseks on vähemalt osaliselt inimeste rumalus ja vastutustundetus – ehkki mitte päris samamoodi, nagu väidab vasakliberaalne ja roheline jututuba.
Inimtegevuse tagajärjel tekkinud metsatulekahjudes on esiteks süüdi kõik need tegelased, kes on tahtlikult süüdanud metsi Uus-Lõuna-Walesis, Queenslandis ja mujal. Sellest ei kirjutata vasakliberaalses meedias kuigi palju. Kuid detsembris avaldatud statistika kohaselt on Queenslandi politsei tegelenud 98 inimesega, keda süüdistatakse tahtlikus metsade süütamises. Vaata lisaks Austraalia suurpõlengute taga ei tundu olevat mitte kliimamuutused, vaid kurjad inimesed.
Kõige suurem süü kontrollimatute metsatulekahjude levimisel lasub aga rohelistel. Sarnaselt Californiale on puukallistajatest Gaia kummardajad pimestatud ega huvitu tõsiasjast, et metsad vajavad regulaarset hooldamist ja puhastamist. Vastasel korral muutuvadki nad äärmiselt tuleohtlikuks. Mõned Austraalia poliitikud on sellest ka aru saanud.
Näiteks ütles endine infrastruktuuri- ja transpordiminister Barnaby Joice The Australianile: „Kogu selle rohelise poliitikaga kaasas käiva bürokraatia tõttu ei ole meil võimekust pääseda ligi põlengutele nende kontrolli alla saamiseks. Puud on kukkunud sõidukitele ja teedele ning inimesed ei pääse seetõttu tuld kustutama või tule eest pakku. Ja rohelise poliitika tõttu ei saa me ohtlikke puid langetada.“
Austraalias on väga paljudes kohtades omaenda maalt puude eemaldamine keelatud, seda isegi oma valduse kaitsmiseks ja tulekaitsevööndi loomiseks. Näiteks sai Victorias elav tuletõrjuja 100 000 dollarit trahvi, kuna puhastas oma maja ümbruse ohtlikest puudest. 2009. aasta metsatulekahju ajal oli aga tema maja piirkonnas ainus, mis jäi tulest puutumata.
2009. aasta Austraalia metsatulekahjudes hukkus veelgi rohkem inimesi kui praegu (vähemalt senini). Tookord suudeti probleemile aga adekvaatselt otsa vaadata. Miranda Devine kirjutas 2009. aastal Sydney Morning Heraldis: „CSIRO metsatulekahjude uurimise spetsialisti Phil Cheney arvates oleksid Victoria tulekahjud olnud tunduvalt vähem intensiivsed, kui piirkonda oleks saanud eelnevalt korralikult hooldada.“
Devine’i kirjatükist ilmneb väga selgelt, kuidas ka praegust katastroofi oleks saanud ennetada; seda enam, et nii intensiivsete, kontrolli alt väljuvate metsapõlengute tagajärjed on ju teada. Hävitusliku ja ohtliku poliitika taga, mis ei võimalda Austraalia maaomanikel hooldada ja puhastada omaenda metsi ning maid, seisavad valjuhäälsed, türanlikud ja inimkonnavastased rohelised aktivistid. Ja kordame veel kord üle: puuduvad igasugused tõendid Austraalia põlengute ja kliimamuutuste seoste kohta; seda ei toeta ei temperatuuride ega sademete statistika.
Allikas: Breitbart