20.01.2023
Kui EKRE eelnõu läinuks läbi, polnuks valimisliitudel järgmistele kohalike volikogude valimistele enam asja.
Sotsiaalmeedias liigub naljalugu selle kohta, kuidas Soome võttis üle Eesti e-valimiste süsteemi, kuid pidi sellest loobuma, sest proovikatsetustel tuli alati võitjaks Eesti Reformierakond. Samal teemal kirjutab lugeja Vello Raja.
“Soome seadusandja on aastaid vaaginud e-valimiste korraldamise võimalikkust, kuid vaatamata mõnedele positiivsetele omadustele pole leitud võimalik olevat süsteemi juurutada. Põhjuseks on ohud süsteemi praeguses tehnilises tasemes, mis ei taga kontrollitavust ega valimise salajasust, pole tagatud valija tuvastamine ega süsteemi tõõkindlus.
Just nii käitub Soome seadusandja. Seal riigis ei toimita seadusi kehtestades ummisjalu, ootamata tunnustatud ekspertide arvamust. Eestis kui noores, alles tärkava seaduskogemusega riigis käib kõik vastupidi. Mingi võimuloleva erakonna idee vormitakse seaduseks ilma tõsise analüüsi ja ekspertiisita, hiljem siis seadust aina lapitakse ja lapitakse.
Kui noorem õrnuke põlvkond pidas koormavaks minna valimisjaoskonda ja valijate protsent kippus alla 30 jääma, tuli Reformierakonnal hea idee: teades noorte reformijanu ja lootes saada erakonnale toetajaid, kuulutati välja e-valimised. Uut valimisvormi kiideti muidugi taevani. Kõik toimus kiirkorras tõsise analüüsita. Mõeldud, tehtud. Kiidulaulud ajakirjanduses. Mis ohud? Vastaliste pahatahtlik kriitika ei saa ju väärata progressi! Täpselt nagu sotsialismi ehitamist ei tohtinud väärata kodanlikud igandid.
Niisiis ignoreeriti igasugust kriitikat e-valimiste põhiseadusele mittevastavuse kohta. On muuga, mis on, aga meie kauni õiguskantsleri täieline andumus e-valimiste seaduspärasusse teeb nõutuks – ka meil on ju e-valimistega täpselt samad probleemid. Praeguse tehnilise taseme juures pole tagatud kontrollitavus ega salastatus. Tähtsaim fakt: e-valimistel ei toimu valija füüsilist tuvastamist, nagu tehakse valimisjaoskonnas. Seega ei vasta e-valimised praeguse tehnilise taseme juures põhiseadusele.
Millele tugineb õiguskantsleri seisukoht, pole teada – kas tegemist liigse enesekindluse või poolehoiuga teatud poliitilistele kogukondadele. Pole aga harv juhus, kui enesekindlus mõnd kõrget riigiametnikku alt veab.
E-valimiste tühistamine praegusi olusid arvestades pole ilmselt võimalik. Tehnika arenedes likvideeritakse ilmselt ka ohud. E-valimiste epopöa kainem uurimine jääb juba tulevaste ajaloolaste õlgadele.”