Tänasel eesti kirjanduse päeval on paslik märkida, et ka Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna liikmeskonnas on hulk kirjamehi- ja naisi, osa neist suisa valitud riigikogusse.
Näiteks kirjanik ja sõjandusspetsialist Leo Kunnas on kirjutanud hulk raamatuid nii sõjateemadel kui ka ulmekirjandust. Nimetagem siin. „Sõda 2023“, “Kustumatu valguse maailm. Sõdurjumala teener”, “Viiv pikas sõjas. Märkmeid Iraagi sõjast”, “Takerdunud rünnak. Eesti riigikaitse võtmeprobleemid ja lahendused”, “Ukraina häirekell. Takerdunud rünnak II””Gort Ashryn: I osa. Enne viimast sõda”, “Gort Ashryn: II osa. Sõda” ja “Gort Ashryn: III osa. Rahu”.
Ka EKRE aseesimehe, ajaloolase Mart Helme sulest on ilmunud mitu teost, näiteks „Lembitu, eestlaste kroonimata kuningas“ või „Vana vaskne laevakell“.
Samuti on EKRE juhatuse liige Henn Põlluaas kirjutanud raamatuid, viimane neist sotsidest.
Eelmisse riigikogu koosseisu kuulus Ruuben Kaalep, kellelt ilmunud nii esseede kui ka luuletuste kogu. Samuti on riigikogus olnud asendusliikmena viljakas raamatute autor Urmas Espenberg, kellelt viimati ilmus mahukas riigikoguromaan, kus segatud nii tõsielu kui ka fiktsioon.
Oma loomingu kaudu on aga ka poliitikakaugetele inimestele tuttavad Loone Ots ja Sven Sildnik on ka Eesti kirjanike liidu liikmed.
Eesti kirjanduse päev on riiklikus tähtpäevade kalendris alates eelmisest aastast lipupäevana. 30. jaanuar on ka rahvakirjanik Anton Hansen Tammsaare sünniaastapäev.
Eesti kirjanduse päevaga soovitakse väärtustada kirjanduse tüvitekste ning pöörata tähelepanu tänapäeva kirjandusele ja kirjanike rollile Eesti kultuuris ning ühiskonnas.
Kirjandus on inimeste ja põlvkondade ühendaja, sest hõlmab kogu rahvast, erinevaid vanuse- ja ühiskonnagruppe. Emakeelse ilukirjanduse lugemine rikastab sõnavara, aitab mõtestada ümbritsevat maailma ja sõnastada oma kujutlusi viisil, mida ei võimalda ükski teine kunstivorm. Kirjanduse mõju inimese vaimsele võimekusele ning kultuurilisele seotusele on hindamatu.