Eesti peab Vahemere migrandikriisist kõrvale jääma – seal toimuvas on inimlikkus kõige tähtsusetum aspekt

Välisminister Urmas Reinsalu hinnangul ei peaks Eesti võtma vastu Maltale saabunud migrante, täiselujõus noori mehi, kelle ümberpaigutamist Euroopa Liidu teistesse riikidesse Malta peaminister lubas.

Seda seisukohta saab ainult toetada. Kõik massimigratsiooni ümber toimuv on tegelikult üks suur vale, mille taga pole mitte inimlikkus, vaid kellegi huvid.

Inimeste kannatused olevat pühad. Neid kannatusi saab ära hoida või vähendada, aga ka oma huvides ära kasutada.

Paljud inimesed olid šokeeritud, kui maailma meediasse ilmus pilt väikesest uppunud poisist ühe Kreeka saare rannal. Veel hullemini olid rabatud need vähesed inimesed, kellel õnnestus hiljem näha videoklippi sellest, kuidas rannavalve töötajad sättisid surnud last erinevatesse poosidesse, et saada võimalikult traagiline pilt.

Paljud ehk ütlevad, et seda oli vaja järgnevate tragöödiate ennetamiseks. Aga tragöödiad ju jätkuvad. Vahemerel “päästavad” nn vabaühendused oma laevadega merel ulpivaid migrante ja on liberaalse Lääne silmis lausa kangelased. Tegelikult on nad surmaga märgistatud antikangelased.

Loogiline mõistus peaks ütlema, et mida rohkem migrante Vahemerel päästetakse, seda rohkem paate kaldast lahti lükatakse. Seega tähendab päästmine üha uusi tulijaid ja üha sagenevaid tragöödiaid, rääkimata inimkaubanduses suurenevast kasumist.

Vasakliberaalidel on sellele kohe vastus – saatke rohkem aluseid neid päästma. Ja kui saadetaksegi, siis tuleb neid veelgi suuremal hulgal juurde. Edasi on juba otstarbekam avada laevaliin Benghazi – Lampedusa. Ehk siis hakata Aafrikat Euroopasse evakueerima. Aga seda ei julge isegi Timmermans ja Verhofstadt avalikult tunnistada. Surmaratas veereb aeglaselt edasi ja vaid Matteo Salvini üritab seda peatada.

Seega on ainus võimalus lõpetada migrandikorje üldse, sulgeda Euroopa sadamad ja kui üritus osutub liiga ohtlikuks, hääbub see ise. Karm, aga väga töötav lahendus. Sest migratsioon üle lainete pole ühestki otsast õige.

Ja veel üks asi, mida nn vabaühendused kuidagi tunnistada ei taha – nad topivad sõna otseses mõttes kuritegelikule inimkaubandusele raha taskusse, sest kui on päästjad ees, siis on raha eest teele suunajad ka olemas. Rääkimata sellest, et väidetavalt laenatakse paadisõidu jaoks raha inimkaubitsejatelt endilt ehk võla peale ja ka “vabasse maailma” jõudes ollakse orjuses, sest Euroopa kaitseb migrante eurooplaste, mitte nende endi kaasmaalaste kuritegelike ühenduste eest.

Vabaühenduste laevadest on saanud ehtsad piraadilaevad: sõidetakse vale lipu all, rikutakse rannariikide ja mereõiguse seadusi, rammitakse seadusrikkujate takistajaid, need laevad on poetanud jäätmeid valedesse kohtadess ja nii edasi. Niinimetatud “päästjad” kultiveerivad hoolimatust seaduste vastu. Ja miks viiakse “päästetud” just lähimasse sadamasse? Saksa lipu all seilav Sea Watch varugu piisavalt provianti ja viigu oma last Saksamaa sadamatesse!

Poliitika kubiseb valelikust ja tagajärgede suhtes hoolimatust inimlikkusest. “Migrandid on inimolendid, kes sümboliseerivad kõiki üleilmastumise poolt tõrjutuid,” ütles paavst Franciscus esmaspäeval missal, rõhutades, et “kõige nõrgemaid ja kõige haavatavamaid tuleb aidata”.

Inimesed on üle maailma hädas, aga kuhu te panete ära kõik need migrandid, kes saavad Vatikanilt õnnistuse teele asumiseks? Iga Euroopasse või Põhja-Ameerikasse pääsenu on ju innustus üha uutele tulijatele. Kui kaua suudavad arenenud maad neid vastu võtta, kui riigid on juba praegu nende vastuvõtuga hädas?

Kord saabub aeg, kus sihtriikidel hakkab raha lõppema, heaoluühiskonna lõppedes hakkab vaesestuvatel inimestel kaastunne kaduma ja siis on konfliktid kohal – nad on seda juba praegugi. Püha Isa ise loob pinda tulevasteks verevalamisteks, mis algavad kohe, kui Euroopal raha otsa lõpeb ning kõigi osaks saab võrdne vaesus. Miks ei räägi rahvusvaheline kogukond enam migrantide abistamisest nende kodumaal, vaid soovib nad viia lihapottide juurde, kus varsti algab olelusvõitlus?

Kogu migratsiooniteema haiseb halvasti. Absoluutne enamik neist noortest elujõus meestest, kes üle Vahemere tulevad, pole hädas ega õnnetud. Pikkadele migratsiooniteedele viidavad lapsed on suuresti surmale annetatavad.

Iga kord polegi häda see päris häda, vaid näideldud. Migrandid on vasakliberaalidelt ja inimõiguslastelt põhjaliku väljaõppe saanud. Pagulasest isa tõstab lapse demonstratiivselt okastraadi kohale, kus tollel on oht viga saada ja selle peale tõstavad sallivuslased nutukisa – no aidake ometi neid! Norras võtaks gestaapolik lastekaitse selliselt isalt lapse kohe ära.

Kui migrandid lähevad Guatemalast USA piiri suunas, ei aita neid keegi – kui nad aga jõuavad USA piirile, on terve liberaalne seltskond nõudmas, et neid sisse lastaks. Ükski vabaühendus ei aita migrante Sahara kõrbes, kus nad surevad sadade kaupa – Vahemeres seilata on endal mõnusam.

Kõik räägivad ainult migrantide kannatustest ja nõuavad teistelt tegusid. Vaevalt et kellelgil on üldse arusaama sellest, millega kõik see lõpeb – üht mandrit ei saa ju teisele üle kolida! Aafrikas pole ühtegi toimivat riiki, valitseb vägivald ja loevad hõimusuhted – miks peaks nende Euroopasse ülekolimisel midagi muutuma? Somaalias, Afganistanis, Iraagis, Nigeerias ja veel kümnetes riikides tapetakse Allahi nimel – miks ei peaks see moslemite ülekolimisel jätkuma?

Migratsiooni osas peaks praegu käiku minema isiklik vastutus: kui Rooma paavst kutsub migrante Euroopasse, eraldagu Vatikan on riigieelarvest näiteks 2% migrantide heaks. Kui Timmermans ja Verhofstadt tahavad Aafrika Euroopasse üle kolida, võtku igaüks neist kümme migranti puhtalt oma kuludele.

ÜRO inimõigusjuht Michelle Bachelet ütles, et on “sügavalt šokeeritud” tingimustest, milles USA kinnipidamiskeskustes hoitakse migrante ja põgenikke. Ja milline on lahendus? Vist ikka see, mida pakub Marrakechi rändepakt: võtku arenenud riigid kogu maailm oma kostile. Kui kaua saab USA tohutut Ladina-Ameerikat oma piiril poputada, sest siis hakkavad üha uued abiotsijad peale tulema? Migratsioon katkeb vaid siis, kui see tõestab oma mõttetust ja abi tuleb migrandikandidaatidele pigem koju kätte.

Võib vaid ette kujutada, mis saab Eestist, kui meiegi hakkame massiimmigratsiooni kostitama! Kust me võtame raha sanatooriumitingimusteks pagulaskeskustes, sotsiaaltoetusteks, võõraste ülalpidamiseks, igasugusteks väljaõpeteks ja tohutu ametnikearmee ülapidamiseks, keda on vaja migratsiooniga tegelema? Eestis kajastub migratsiooni soosimine kohe meie kõigi ühisel ehk riigi ja maksumaksja rahakotil.

Seetõttu tuleb kohe nõustuda välisminister Urmas Reinsalu seisukohaga – Eesti ei võta vastu ühtegi Vahemere paadipõgenikku! Mitte inimlikkuse puudumisest, vaid selle protsessi lõpetamise nimel.