Mõnedki poliitikud on tähele pannud seda, kui vähe rünnatakse Kremli poolt Eesti valitsust (hiljutised Maria Zahharova sarkastilised sõnad Kaja Kallase kohta kõlasid pigem korralekutsumisena) ja kui palju on endiselt majanduslikke sidemeid Eesti ja Venemaa vahel.
EKRE Riigikogu fraktsiooni esimees Henn Põlluaas kirjutab: “Siim Kallas rääkis, et Venemaa pole meie tänaseid liidreid rünnanud. Justament, aga miks ta pole seda teinud? Sest tegemist on omade jopedega. Kallas võiks küsida, mis pole Venemaa ühtegi Reformierakonna liiget persona non grataks kuulutanud ja miks pole NATO vene ohule vaatamata oma kohalolekut siin suurendanud. Sest Kaja käib Euroopas ringi ja räägib Euroopas, et Eestil ohtu pole.”
Kui vaadata Reformierakonna juhtfiguure, siis seal on tõesti kummalised seosed Venemaaga.
Praeguse peaministri Kaja Kallase isa Siim Kallas oli oluline tegelane nii “kümne miljoni dollari” kui ka Venemaale kadunud VEB Fondi puhul, mis lubab eeldada, et nende juhtumite varjud on endiselt teravad ja FSB-l võib väga karmi infot olla.
Jürgen Ligi oli kaitseminister ajal, mil likvideeriti sõjaväeluure ja sama taheti teha ajateenistusega, kusjuures Ligi on kiitnud ka riigireeturi Hermann Simmi tööd. Ligi rahandusministriks olles toimus suur Vene rahapesu läbi Skandinaavia pankade Eesti filiaalide, mille “rahapesuminister” paremal juhul maha magas.
Valdo Randpere esitleb ennast kunagise “ärahüppajana”, kuid küsimärk on kohal, kuidas üks mees karmil nõukogude ajal üldse Rootsi minekuks loa sai – seda anti ikka inimestele, kelle lojaalsuses kindel oldi. Praegu on Randpere loonud endale Kagu-Aasias baasi, kuhu vajadusel põgeneda ja selleks hoiab ta kümne küünega kinni kahest kodakondsusest.
Eerik-Niiles Kross on tuntud kui mees, keda “Venemaa tahab ja Ameerika ei taha”. Ta on mees, kelle minevikus on midagi, mille pärast Venemaa teda karistada tahab ja ameeriklased samas väldivad temaga suhtlemist üldse. Krossi abikaasa Mary aga viis läbi ehtsaima libainfooperatsiooni, millesarnast, otsese läbikukkumisega lõppenud skandaali, on Eestis harva näha. Ilmselt oli seal ka “luuraja” käsi mängus.
Reformierakonna ridades on endine kõrge Nõukogude sõjaväelane Ants Laaneots, kes juhtis ka Nõukogude koloniaalsõja operatsioone Etioopias. Laaneots oli Eesti Kaitseväe juhataja just aegadel, mil Jürgen Ligi Eesti kaitsevõimet oluliselt rappis ning tema oli üks neist, kes soovisid 2021. aasta abielureferendumi eel EL-ist ja NATO-st lahkumise ning Venemaaga ühinemise arutluse alla panna.
Eesti on kummaline riik ka seetõttu, et praegune kaitseväe juhataja Martin Herem räägib meedias avalikult sellest, kuidas meil olevat laskemoona rohkem kui Vene vägedel piiri taga tanke, ning kirjeldab seda, kuidas me Peterburi blokeerima hakkame. Selliseid avaldusi saab teha ainult väga rumal inimene või siis see, kes teab, et need ütlused ei pane Vene karu vihast mörisema.
Reformierakonnas leiab Kremli-tausta meeletult palju ja suur osa sellest on sedavõrd sensitiivne, et lubab tõsiseks tunnistada Henn Põlluaasa sõnad: “Mõelgem veidike, mis erakond ikkagi on oma VEB fondi miljoniärastamiste ja aastaid kestnud enneolematu ja karistamatu vene rahapesu võimaldamisega FSB-l ….pidi pihus? Kas keegi tõesti usub, et Kreml jätaks selliseid asju väljapressimistel kasutamata?”