10.09.2019
Nagu näha, on immigrandid juba Eestis kohanemas.
Kuigi uues valitsuses on siseministriks EKRE inimene, pole mitmete valitsuste poolt valla paisatud migratsiooniuste sulgemine kerge töö ja see võtab aega.
Kahjuks on tavakodanike arusaam selline, et minister saab paugupealt ülearused võõrad välja saata ja uutele uksed sulgeda – paraku on see keerukas protsess, enne kõike seetõttu, et migratsioon on suuresti varjatud. Need uksed peab kõigepealt leidma ja kui on selge, et sealtkaudu valgutakse sisse, alles siis saab uksi paugutada.
EKRE suutis kunagi kvoodipagulaste sisseveo peatada ja kuna seda enam avalikult teha ei saanud, otsustas Reformierakonna valitsus ilmselt teha seda varjatult. Nii olemegi olukorras, kus immigratsioon on kontrolli alt väljas ja Tallinnas sagivad inimesed, sealhulgas eurooplased, kelle päritolu on räägitava keele kaudu raske selgeks teha, sest neid keeli kuuleb palju.
Üle maismaapiiri tuleb ebaseaduslikke migrante suhteliselt vähe, paarsada aasta jooksul ja nad püütakse enamasti kinni, suuresti tänu piirialade elanike valvsusele. Need on peamiselt Venemaale rännanud Kolmanda maailma inimesed, kes tahavad nüüd Lääne lihapottide juurde pääseda.
Kõige hullem on rändesurve endise NLiidu aladelt ja see algas pärast Ukrainaga viisavabaduse kehtestamist. Eesti on nüüd ilustamata öeldes ukrainlasi, moldovalasi, valgevenelasi ja venelasi täis, nende seas on ohtralt illegaale ja Eesti tööandjad ei hooli ammugi enam seaduskuulelikkusest.
Pigem vastupidi – üha enam tundub, et valitsuse peale solvunud ettevõtjad, kes ei saanud odavate töökäte piiranguteta sissevedu, rikuvad seadusi parastavalt – kui te meid kuulda ei võtnud, las siis olla anarhia. Seda uskuma paneb see, et Eesti ärimeeste seas pole mitte ühtegi, kes tööjõuprobleeme meedias käsitledes oleks kasvõi sõnagagi võtnud jutuks eestlaste saatuse võõrtööjõust üleujutatavas riigis. Neid see ei huvita – isegi Uljanov ütles, et kapitalil pole rahvust.
Nii olemegi olukorras, kus Venemaa saavutab eestlaste oma kätega selle, mida ei suutnud saavutada NSV Liit – Eesti muudetakse venekeelseks liidutehaste asemel Eesti firmade ehitusplatside kaudu.
Smugeldamine käib ka Lääne poolt – ilmselt pole Eestil aimugi, mida tuuakse sisse IT-spetsialistide nime all. Ilmselt on nende seas igasugused projektikirjutajad, aga ka “välisspetsialistid”, kes kostavad kodumaal toetuste andmise eest ja kasseerivad siin palga sisse. Ülikoolid aga on täis “paremäärmusluse uurijaid” ja multikultuursuse õpetajaid.
Ülikoolid ongi võõrtööjõu kõrval teine immigratsioonipump, nagu näitas Euroakadeemia ja näitab tehnikaülikool, kes on kaasa aidanud Mustamäele Harlemi tekitamise – ilmselt saab sellest linnaosast esimene Tallinna geto. Eelmise aasta lõpus elas Eestis 608 nigeerlast – seega on kogukond juba olemas ja uued tulijad leiavad eest oma kultuuriruumi, mis aitab nende kogukonnal kiiresti kasvada. Kuna Nigeerias käib kodusõda ja sealt on pärit kurikuulus Boko Haram, jääb terrorismil siia vaid viimane samm astuda.
Nagu näitavad üha uued skandaalid ülikoolides, ei hoolita ka alma mater`ites seadustest ja miks peaks siis migratsioonile kaasaaitamine erandiks olema? “Hobusevargaid” koolitatakse Kolmanda maailma tudengitest, keda ei visata ka õõnsa pea korral välja, vaid veetakse läbi, et pearahad alles jääksid. Ja muidugi saavad neist “tudengitest” uuseurooplased.
Tallinnas on juba küllaga inimesi, kes ei näe välja ei tudengi ega IT-inimesena. Tundub, et riik ei kontrolli enam ammugi migratsiooni Eestisse ega tahagi seda teha. EKRE osalemine valitsuses on viimane võimalus multikultipõrgu siit eemal hoida. Ühe variandina tuleb üha enam kõneks ühepoolne viisavabaduse lõpetamine Ukrainaga.