30.07.2021
Presidendi kui esindusisiku valimine on Eestis kõige problemaatilisemaks muutumas, sest rahvas teda valida ei saa. Pilt on illustratiivne.
„Minu hinnangul ei ole see, millega Jüri Ratas tegeleb, kooskõlas seaduse mõttega.
Presidendi kandidaadi võivad üles seada 21 Riigikogu liiget, kõik esitatud kandidaadid registreeritakse ülesseadmise järjekorras ja valimine toimub salajasel hääletusel.
Mulle jääb arusaamatuks, et kes ja miks on välja mõelnud sellise jutu ja seda pidevalt võimendab, et Riigikogu fraktsioonid peavad presidendi kandidaadi enne valimisi omavahel kokku leppima ja et lisaks koalitsioonile peab vähemalt üks opositsiooni erakond sellega nõus olema? Kellele siis ikkagi presidenti valitakse?
Seadus ongi just sellepärast selline nagu ta on, et tuleb õiget presidenti otsida nii kaua kui ta leitakse ja et sinna ametisse ei saaks sattuda juhuslik inimene, kes presidendi institutsiooni väärikalt ei suuda täita, nii nagu kaks viimast korda on juhtunud. Kui eelmisel korral oleksid valimised veelkord valijameeste kätte läinud ja uuesti Riigikokku tagasi tulnud, siis poleks midagi hullu juhtunud. Hoopis Riigikogus praeguse presidendi määramise kokkuleppimine, oli häbiväärne.
Vabariigi Presidendi valimise seaduses ei ole mitte kuskil sellist võimalust välja pakutud, et Riigikogu esimees annab fraktsioonide esimeestele käsu kätte, et nad hakkaksid oma erakonnaga arutama tema isikliku lemmiku poolt hääletamist.
Kuidas saab sellist toimingut nimetada valimisteks, konkureerimiseks heade ja väärikate kandidaatide vahel ja hääletust nimetada salajaseks hääletuseks ja kuidas on sellises olukorras lugu saadiku vaba mandaadiga? Mina isiklikult arvan, et sellised kandidaadid, kes ei julge siis kandideerida kui poliitikud neile presidendiks saamist ei garanteeri, ei peakski kandideerima.
Kas seda saab nimetada valimiseks seda kui valimissedelil on üks nimi – Riigikogu esimehe poolt üles seatud kandidaat, kelle poolt hääletamine on kokku lepitud enne valimisi ja kas saab nimetada salajaseks hääletuseks seda, kui kõikide fraktsioonide liikmed peavad fraktsiooni juhi kaudu Riigikogu esimehele oma valikust aru andma?
Kas kogu see seaduse mõttega vastuolev rabelemine ja oma maine määrimine on selleks, et valijamehed ei saaks valida koalitsioonierakondade jaoks ebamugavat presidenti?
Riigikogu esimehel on kohustus täita seadusi ja järgida seaduse mõtet. Palun mõelge selle üle, miks seadus ütleb, et see hääletus on salajane ja kas enne valimisi avalik otsustamine läheb selle mõttega kokku?
§ 1. Valimissüsteemi alused
(1) Vabariigi Presidendi valib Riigikogu. Kui Vabariigi President jääb Riigikogus valimata, valib presidendi valimiskogu. (3) Vabariigi President valitakse salajasel hääletusel.
§ 8. Hääletamissedel
Hääletamissedelile kantakse kandidaatide nimed tähestikulises järjestuses.
Marika Laurik