17.01.2022
Toidukuller – sisserändajate üks lemmikameteid.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsioon esitas Riigikogule välismaalaste seaduse ja kõrgharidusseaduse muutmise eelnõu, millega soovitakse piirata odava tööjõu sissevoolu kolmandatest riikidest.
EKRE tahab piirata Eestis lühiajalist töötamist hooajatöötajana 183 päevale aastas, tõsta immigrantide töötasunõuet seniselt Eesti keskmiselt palgalt 1,5 keskmise palgani, kehtestada mitte eesti keeles õppivatele kolmandate riikide üliõpilastele õppetasu maksmise nõude, tühistada välistudengi elamisluba, kui ta katkestab õppimise või ei täida õppekava nõutavas ulatuses ning piirata välisüliõpilase juurde elama asumise tingimusi, et vältida uute immigrandikogukondade teket.
Eelnõu üle andnud Riigikogu liikme Jaak Valge sõnul on välismaalaste seaduse ja kõrgharidusseaduse muutmise eelnõu välja töötatud selleks, et Eesti ei kujuneks odava tööjõu sissevoolu maaks – see pärsib tehnoloogilist arengut ning surub alla Eesti töötajate palgataset.
„Kevadel lükkasid valitsuserakonnad EKRE eelmise immigratsiooni reguleeriva eelnõu tagasi ettekäändel, et valitsus kavatseb ise vastava eelnõuga välja tulla. Seda pole tehtud. Samas pole odava tööjõu sissevoolu peatatud ja ka ülikoolid toimivad jätkuvalt migratsioonipumpadena,“ ütles Valge.
„EKRE tahab suunata tööandjaid kasutama Eesti oma inimesi ning palkama välismaalasi eelkõige neile töökohtadele, mis nõuavad kõrgemat kvalifikatsiooni. Samuti tahame välistada ülikoolide muutumist hüppelauaks, mille kaudu kolmandate riikide kodanikud saavad võimaluse tulla Euroopa Liitu.“
Jaak Valge sõnul näitab senine praktika, et Eesti ülikoolides inglise keeles õppinud välismaalastel on raske Eesti ühiskonda sulanduda ja siin hakkama saada.
„Põhjuseks on vähene eesti keele oskus ja asjaolu, et Eesti kõrgkoolid ei koolita välistudengeid Eesti tööturu vajadustest lähtudes. Peale õpinguid Eestisse elama jäädes satutakse ootustest madalama kvalifikatsiooniga tööle. Võivad tekkida suletud kogukonnad ja paralleelühiskonnad, kus eiratakse riigi kombeid ja tavasid. Tahame vältida olukorda, kus Eestisse tulevate välistudengite peamiseks motiiviks ei ole mitte õpingud, vaid Euroopa Liitu elama asumine. Ühtlasi aitaks seadusemuudatus pidurdada Eesti ülikoolide ingliskeelestumist Eesti maksumaksja kulul ja tõsta ülikoolide õppekvaliteeti,“ ütles Valge.
Valge tõdeb, et seadusemuudatuste laiem eesmärk on täita põhiseadust, mille kohaselt on Eesti riik loodud eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise tagamiseks läbi aegade. „Põhiseaduse täitmist ohustab suuremahuline immigratsioon ja selle mõistlik reguleerimine on hädavajalik,“ leiab Valge.
UU
LOE LISAKS
EKRE esitas eelnõu Eesti kõrghariduse ingliskeelestumise peatamiseks