Inimeste käitumine kriisiolukorras pole sageli kiita. Mäletame, et hiljuti käis üks koroonanakatunu Rakveres kaupluses, üks kahtlustega tüüp vedas Harkus volikogu istungit ning Illukal peeti paha suurem pummelung ajal, mil tuleb kodus püsida või hoida maksimaalselt kaheliikmelist seltskonda.
Lugeja kirjeldas olukorda Lääne-Virumaal järgmiselt:
„Olen Lääne-Virumaa elanik, pidin käima Rakvere haiglas arstil ja ka piima ja leiba ostma poest. Minu hämmastus oli suur, kui ükskõiksed on nii seni avatud poed ja ka inimesed liikumas nii poes kui tänaval.
OG Elektra Kaubamajas Rakvere kesklinnas oli väga palju rahvast, poes oli ka väga palju vanu inimesi. Olin poes kella 14 paiku. Ei olnud märgata 2m piirdeid ega mitte ühtegi meeldetuletust – pigem peaks olema tegu juba kohustusega. Kassas puudus vahesein. Pikas lihaletis olid inimesed ja müüjad kõik puntras, tegu oli sealt liikuda edasi või tagasi. Polnud näha mitte ühtegi turvameest, kes korda nõuaks ja ka sisse laseks inimesi jaokaupa. Keegi töötaja puhastas korve esimese kassa juures ja samas oli kassa avatud, et kui sealt soovida mööda minna, et oma kaup kotti panna peale maksmist, oli inimese vahe selle töötajaga ehk 20-30 sentimeetrit. Riiulite vahed on nii kitsad , et kui töötaja paneb kaupa, on võimatu sealt mööduda sealt kahe meetri kauguselt.
Kui see pood ei suuda nõudeid täita, tuleks see sulgeda.
Lisaks kogunevad seal ka noored nii kampadena kassade juures kui uste juures ja nn koridoris.
Rakveres ei ole kuulda olnud, et politsei sõidaks autoga ringi ja kutsuks valjuhääldajatest inimesi korrale. Isegi Rakvere Teatril on selline buss olemas, mis võiks pidevalt ringi liikuda ja politseid aidata, sest teatrid nagunii suletud.
Edasi, Rakvere haiglas ei olnud deso aineid kuskil näha, kogu ootesaali peale oli peidetud üks desopudel nurga taha ja siis inimesed küsisid luba registratuurist, et seda üldse võiks kasutada. Kui ootasin koridoris, siis läks minust mööda kaks arsti ja voodis olev haige, kellel oli hingamismask peas. Koridor oli nii kitsas, et mul polnud kuhugi põgeneda. Sinna oli pandud mingi vana mees turvariietesse, tal puudus näomask, kuigi ise ta köhis juba. Kindaid polnud ka käes, vaid vehkis nendega oma lõbuks keerutades.
Koju jõudes loen Virumaa Teatajat, kus eelviimasel leheküljel enne kuulutusi on trükitud eriolukorra korraldused, mis peaks olema ju esikaanel ja rasvaselt trükitud. Sama lehe keskmised leheküljed on suurelt ja punasega, värviliselt trükitud Rimi sooduskampaaniate reklaamid.
Ka pole Rakveres ühtegi poodi, kes tooks tellitud kauba ise koju.
Kuidas jõuaks kogu olukorra sõnum ja tõsidus ometi ka Lääne-Virumaale, kus praegu veel ei ole palju nakatunuid registreeritud, kuid kus peagi võib see olukord muutuda, kui inimesed ei võta mõistust pähe.