15.11.2018
Ued Uudised avaldavad vaid nende mõtteid, kes on kogunenud rahvusluse lippude alla.
Eestluse hävitamise katsetel ei näi lõppu tulevat ja üheks taktikaks selles näib olevat eestlaste identiteedi hägustamine ja lammutamine.
Esimene katse tehti juba taasiseseisvumise aegadel, kui teatud jõud nii eesti- kui venekeelses kogukonnas püüdsid omariikluse taastamise vältimatust nähes saavutada seda, et Eesti Vabariiki ei taastataks mitte järjepidevuse alusel, vaid täiesti uue riigina – nii saanuks ära nullida okupatsiooni olemasolu, Tartu rahu järgsed piirid, seadusliku kodanikkonna ja kõik muu, mille pärandas meile 1918. aasta 24. veebruaril loodud riik.
Uued katsed kõike eestlaslikku hävitada, alates keelest ja kultuurist kuni suveräänse rahvusriikluseni, algasid pärast Eesti ühinemist Euroopa Liiduga, ning on ägenenud just viimastel aastatel seoses globalismimeelsuse, multikultuursuse ja perverssete “euroopalike väärtuste” sissevooluga. Kurikameesteks on ennekõike sotsid, aga neid on kõigis kartellierakondades.
Mitmel korral on algatatud jutt hümni sõnade muutmiseks (teatud hetkel koguni sooneutraalseks) või koguni kogu hümni asendamiseks. Siis üritati see ära lörtsida sellega, et seda lihtsalt ei mängitud seal, kus see kombeks on, ja EKRE algatatud hümniseaduse lasid kartellierakonnad koos põhja.
Hoopis räigem on president Kaljulaidi algatatud eestlase staatuse jagamine igale soovijale – eestlane võivat olla ka neeger, araablane ja venelane, kui ta kasvõi köki-möki oskab öelda. Mustanahaline Abdul Turay pressib ennast ise eestlaseks, väites, et on juba britt olnud, asi see eestlaseks olek siis pole! Riigipea isiklikult on eestluse odavaks peenrahaks muutnud!
Lipu asendamine on samuti mitmel korral juba jutuks olnud ja nüüd on ERR-i vahendusel alanud uus rünnak. “Novembri lõpus täitub 100 aastat sinimustvalge riigilipu kasutusele võtust Eestis, ent leidub üha rohkem inimesi, kelle meelest tuleks trikoloorist loobuda ja asemele võtta midagi muud, näiteks ristilipp.” Nagu näete, algab rünnak just lipu aastapäeva eel ja ERR väidab, et sinimustvalge hüljata soovijaid olevat palju.
ERR on üles loetlenud terve rea reeturlikke lörtsijaid: Eerik-Niiles Kross, kes tahtis Estlandi luua; Kaarel Tarand soovis välja vahetada kogu sümboolika, mis olevalt mujalt laenatud, ning mõistagi üks suuremaid eestluse lammutajaid enne Kaljulaidi ehk Toomas Hendrik Ilves, kes tahtis Eesti Skandinaaviasse pukseerida.
Nüüd on välja ilmunud uus põlvkond eestluse Pavlik Morozoveid: ristilipu fännid, 28-aastane Jaan-Matti Saul ja 30-aastane Peedu Tuisk tahavad sinimustvalge kaltsukasse viia vaid seetõttu, et Eesti sümboolika seonduvat mahajäämuse ja kuritegevusega ning nemad ei saavat seetõttu oma kaupu müüa. Isegi globalistide ütlus, et rahvusriigid nagunii kaovad, kõlab vähem küüniliselt, kui eestlust häbistavate noorte meeste mõnitav suhtumine.
Saul ja Tuisk tahavad küll ristilipu paralleelselt praeguse lipuga kasutusele võtta, kuid see ei vähenda ettepaneku künismi. Mehed ise pole selgeks saanud, et ristilippe on märksa rohkem, ja kui aluseks võtta nende kaubamüügi soov, siis see tekitaks veelgi rohkem segadust sellega, kust põhjamaalt siis toodang pärit on.
Hiljuti avaldas ilmselgelt globalismimeelne Jaan-Matti Saul artikli, millist kasu võiks Eesti lõigata, kui seoksime ennast rohkem Soomega ja võtaksime kasutusele nendega sarnase lipu. Kas ta kavatseb järgmisena tõestada, milline kasu tuleks, kui Eesti oleks europrovints, oblast või osariik? Või millist kasu saaksime siis, loobuksime emakeelest ja asuksime “inglišši spiikima”?
Jaan-Matti Saul rõhutab küll, et trikoloor on püha, kuna väga palju inimesi on selle all surnud ja võidelnud ning tegemist on ajalooga lipuga, kuid miks ta siis seda lippu muuta tahab?
Eesti ei kuulu Skandinaaviamaade hulka, kuigi meil on palju ühist. Me pole ka soomlased. Põhjamaadest pole meil midagi head õppida – Rootsi on ennast juba Absurdistaniks muutnud ning Soomes jätkub maruline ja hukatuslik multikultuuristumine, millest Eestil on viimane aeg ennast eemale hoida.
Ristilipp ei tähenda meile ka ajalooliselt midagi – kuigi oleme kristliku kultuuritaustaga maa, tähendab rist ikkagi meie orjastamist. Mäletate, et taanlased said oma ristilipu eestlasi löönud lahingus? Kas rist tuleb nüüd Sauli (piiblinimi) ja Tuisu kaudu kaudu uut 700-aastast orjapõlve tooma, seekord globalistlik-marksistlikku?
Mingi seltskond ühendusest Uus Eesti Lipp ehk Terje ja Kalev Jaanson arvavad, et Eesti lipuvärvid tuleb muuta. Nende arvates olevat sinimustvalge tupikusse jõudnud ja must liiga negatiivne värv. Ehk sooviksid Jaansonid ka seda, et Eesti minevikust ja mälust kustutataks küüditamised – need on liiga negatiivne osa ajaloost?
Lipp, hümn ja muud rahvuslikud sümbolid tähendavad eesti rahvale minevikku, ajalugu, võitlusi, kannatusi – need ei ole paar vanu katkisi sokke, mida prügikorvi visata. Nende värvide all on surma mindud, neist on saadud jõudu, et elada ja võidelda – ja nüüd tahavad mingi maailmakodanikest noored vanemate põlvkondade identiteedimärgid hävitada, sest nad ei saavat muidu oma kaupa müüa.
Hämmastab see Lääne globalistlikust ruumist pärit soov kõike põrmustada, hävitada, lammutada, või siis vähemalt täiesti teistsuguseks teha. Teatud osale eesti noortest ei tundu juured, minevik, ajalugu, traditsioonid ja tavad enam midagi tähendavat – nad häbenevad seda, kes nad on. Kas nende kõrvus tõesti ei kõla laulusõnad “Oma rahvust maha salata, sama ränk on nagu orjaks müüa end!”? Eelpool nimetatud neli inimest on ennast juba oksjonile pannud, ise seda teadmata.
Ärasalgajaid on kahte moodi – ühed lihtsalt oma lollusest ja ajupesust (ilmselt ka eelnimetatud tegelased), teised aga on teadlikud hävitajad, sealhulgas vasakpoolsed. Nemad irvitavad ja hõõruvad käsi, kui järjekordne eestluse sümbol sopaga üle kallatakse, ning näitavad juba uue peale.
Eesti rahvas on väärt enamat kui oma mineviku, traditsioonide ja sümbolite hävitamist. Või ei ole? EKRE ei luba orjahingedel sinimustvalget põlu alla panna – me lööme teie globalismimeelse ristisõja tagasi!