17.08.2023
Ülelaetud ideoloogide eesmärgiks on ähmastada inimsoo kõik identiteedid.
Viljandi vallas oli kord Kodukase allikas. Ulakad karjapoisid hakkasid seda sarnase kõla järgi Koerakuse allikaks nimetama ja seda nime kannab läte siiamaani.
Vasakpoolse väljaande Eesti Päevaleht ideoloogiliselt ülelaetud ajakirjanik Laura Mallene kirjutab loo peakirja “Lastetus pole valus küsimus. Naise taandamine jalgadega emakaks on” all. Jutt käib loos küll ühest uuringust, aga õõvastav on see, millise pealkirja all seda serveeritakse.
Naisajakirjanik loob meedia veergudel uue mõiste “jalgadega emakas”, mis hakkab kindlasti elama oma elu, nagu eelnimetatud Koerakuse allikas. Kas Laura Mallene tegi naistele nüüd teene või karuteene? Mitte keegi pole naisi ju kunagi avalikkuse ees sellise väljendiga mõnitanud ja ilmselt kunagi ka nii mõelnud.
Poliitik Varro Vooglaid ütleb oma arvamuse: “Või et naise taandamine jalgadega emakaks? On keegi kunagi näinud kedagi või kuulnud kellestki, kes reaalselt naistest nii mõtleks? Ehk millega on selliste hinnangute andmine põhjendatud? See, mida meedia selliseid haiglaseid seisukohti tiražeerides meie ühiskonnas levitab, on mürk – mürk, mida on ühiskonnale manustatud pikka aega ning manustatakse jätkuvalt, ikka ja jälle. Sama tehakse ülikoolides. Ju on eesmärgiks ühiskond (vähemalt senisel kujul) hävitada.”
Varro Vooglaid on märki tabanud – ajakirjanik tilgutab mürki. Võib-olla mõtlevad naistest kui jalgadega emakatest kümme, kakskümmend inimest, aga mitte kogu rahvas. Laura Mallene aga toob sellise mürkarvamuse kogu rahva ette ja surub neid sedasi mõtlema. Või nagu ütleb üks kommentaatoritest: “Kohutav allakäik, mis valmistab inimesi ette põlguseks kogu toimuva vastu.”
Kui see uuring ülikoolis ka valesti tehti, siis selle korraldajad ei suhtunud kohe kindlasti mallenelikult sellesse nii: “Üks emakas on kirjas, teine emakas, kolmas…” See, et üks solvumis- ja tühistamisühiskonna produkt seda nii näeb, on tema, mitte ühiskonna probleem.
Mallene väidab: “Lastetus pole valus küsimus”. Jah, hetkel ehk pole. Tema jaoks (ühiskonna jaoks on madal sündivus suur probleem). Aga vanaduspõlves saab see ka “mallenedele” väga valusaks küsimuseks. Siis, kui oled vana, istud ehk Rosimannuste südametusekodus ja kuulad sinu peale karjumist, siis lapsi, kes sind külastaksid, pole, rääkimata lastelastest, kelle vadinat heal meele kuulata. Ilmselt pole ka meest, sest “mallened” on üldjuhul ka meestevihkajad.
Naisajakirjaniku vihapurskel on samas teisedki tagajärjed – üha rohkem temasuguseid, aga kõvasti nooremaid, läheb doktor Kirjaneni juurde, et eemaldada rinnad ja ehk ka emakas.
Ilmselt ei saa ajakirjanik arugi, millist mürki ta ühiskonnas pritsib. Aga marksistlikud revolutsioonid ongi alati mürgised.
Kodukase allikast sai kord Koerakuse allikas. Ning naistest, emadest, elu kandjatest tahetakse “mallenete” abiga vorpida vihased ja kibestunud sootud olevused, kuivavad oksad elupuul.
Uued Uudised