Pühapäeval esitles Kirjanike majas oma uut raamatut Jüri Toomepuu. Suhteliselt väikesearvulisele publikule vaatamata oli keskustelu otsene, aus ja vahetu.
Nagu antud juhul kirjanik Jüri Toomepuu ise ütles, toimus mingil hetkel, mitte järsk, kuid siiski tajutav pööre, mil nn meinstriim tema kirjutised pigem avaldamata jättis ja selle lünga täiteks oli mõeldud ka antud üllitis, mis sisaldab artikleid ja esseesid alates aastast 2010.
Eraldi oli juttu põhiseadusest, mida iseseisvumise alul suisa pühaks peeti ja millest üha enam on hakanud eemale viilima. Jüri Toomepuu ei saanud taas mainimata jätta, et tegelikult jättis Mart Laar kõik oma eesti rahvale antud lubadused, mille seljas ta tegelikult peaministri toolile tõusiski, täitmata. Ta näeb selles vallas küll viimasel ajal positiivsemaid tuuli puhumas – nii USA-s, kus ta pidevalt resideerub, kui ka kodumaal, kus ta „vaim ikka kohal viibib“.
USA-s on just Trump see, kes on kõige aluseks taas seadnud USA kaugelt üle 200 aasta kehtiva Põhiseaduse, ehkki demokraadid asusid juurutama praktikat, kus kohtuasjade ja otsuste kaudu asuti muutma Põhiseaduse mõtet. Trump on selle protsessi teistpidi taas käima pannud, ehkki lõpetatuks ei saa seda protsessi veel kuidagi pidada.
Ka meil on Toomepuu sõnul neid, kes meie Põhiseaduse preambulist suurt midagi ei tea ja selle pigem üldse unustaksid, kuid seda ei tohi lubada. Palju enam kui ükskõik milline välisvaenlane, ohustab meid meie endi keskel elav kontingent, kes lumehelbekeste käest märkamatult kogu reaalse sektori enda alla haarab ja see muudab meie rahvastikuprotsesse jälgides üha kaheldavamaks.
Kui välisvaenutegevuse korral on olemas too kuulus paragrahv 5, siis sisevaenlase puhul pole mingit sekkumist oodata. Ja üldse – seni on seda viiendat paragrahvi üldse rakendatud vaid ühel juhul – seda tegi USA paludes abi oma Euroopa liitlastelt pärast 9/11, ehkki mingit reaalset abitarvidust olemas ei olnud. Seegi paneb mõtlema ja pigem rõhutab vajadust eeskätt ja kõigepealt iseendaga tegelda.
Jüri Toomepuu kirjutas juba aastaid tagasi, et aeg põliseestlaste erakonna loomiseks on küps, täna on selle asemel EKRE. Mis puudutab põlisrahvast, siis vastuses ühele järelpärimisele, teatas Kultuuriministeerium (minister Indrek Saar), et Eestis sellist asja nagu põlisrahvas üldse olemas ei olegi…
Jüri Toomepuu kogumik „Meest sõnast…“ annab muuhulgas tunnistust ka selle kohta, et veteran on endiselt rivis ja pole oma seisukohti ning põhimõtteid mingilgi määral „ajakohastanud“ või moodsas pruugis „apdeitinud“.
Andres Raid, kolumnist