Euroopa Liitu on sageli võrreldud Nõukogude Liiduga ja ühiseid jooni on tegelikult tohutult. Võib-olla muutub ühiseks ka lagunemine?
Nõukogude Liit oli kahtlemata kooshoitav impeerium ja selliseks on muutumas ka Euroopa Liit, mida näitas ülitugev soov takistada Brexitit. Sovjetliku impeeriumi joonteks on ka näiteks sõnakuulmatute liikmesriikide survestamine (NLiidus Baltimaad, EL-is Poola ja Ungari), sundmeetmed (migrantide kohustuslik laialijaotamine, massivaktsineerimine), võimu ja otsustamise koondumine Brüsselisse, tugevnev sõnavabaduse piiramine ja palju muud.
Euroopa Liit on üle võtnud NLiidu kampaanialikkuse (Gorbatšovi “kuiv seadus” oli sama kahekeelne nagu praegune kliimavõitlus), EL üritab sama pompöösselt laieneda, nagu NLiit, säästmata raha, et näidata oma suhtelist võimsust. Oma lõpu eel stagneerus Nõukogude Liit tugevalt, tegelik elu ei läinud kokku sellega, mida räägiti sõnades ja sama on ka Euroopa Liidus.
Lüüa aga sai Nõukogude Liit majanduslikult. Tohutud loodusvarad ei kompenseerinud enam täiesti kasutut plaanimajandust. NSV Liidu lagundasid mõned sündmused, mis neelasid kogu impeeriumi rahalise tausta. Üks neist oli Afganistani sõda, kuhu pandi meeletud ressursid. Teiseks võttis tohutu raha ära Tšernobõli katastroofi tagajärgede likvideerimine. Gorbatšovi alkoholismivastane võitlus jättis riigikassa ilma märkimisväärsetest alkoholituludest. Lisaks kolis impeerium tollal oma naftatootmise Lääne-Siberisse, mis tegi selle tootmise kallimaks ja negatiivselt mõjus ka kogu Ida-Lääne võidurelvastumine. Ronald Reagan tegi teoks lubaduse purustada NLiidu majanduslik võimekus.
Euroopa Liit tundub olevat samas seisundis. Koroonapandeemia neelas tohutu raha ja ka taasterahastu on ju laen, mis tuleb tagasi maksta. Kliimavõitluse meetmed on väga kallid, nende rakendamine on läbi mõtlemata ja analüüse pole tehtud – selle tagajärjed hakkavad just ilmnema, mida tõestab Saksamaa majanduse kiire langus ning Rootsi ja Suurbritannia taandumine paljudest kliimaeesmärkide tähtaegadest, samuti langeb EL-i konkurentsivõime võrreldes muu maailmaga (EL kaupleb juba peamiselt ühenduse-siseselt). Üüratud summad on juba läinud ja lähevad ka edaspidi massimigratsiooni vastuvõtule ja migrantide poputamisele. Suured rahad lähevad ka Ukraina sõjale, mis venib pikaks, ja vastasseis Venemaaga (sanktsioonid) mõjutavad Euroopa majandust pärssivalt.
Nõukogude Liidu selgroog murdus sellise koorma all ja ega Euroopa Liidu oma tugevam ole – ja samas muutus NLiit lagunemise eel vabamaks ja demokraatlikumaks, EL aga totalitaristlikumaks (vihakõneseadused). Euroopa Liidust kõlavad loosungid on samuti sisu kaotanud ja muutunud naljanumbriks. Samas lõhutakse Euroopat koos hoidvaid väärtusi (kristlike väärtuste asemel soovoolamine ja -muutmine).
EL ja kogu liberaalne Lääs ei kasuta enam isegi mitte kasumile orienteeritud turumajandust, vaid uusmarksistlikku ideoloogilist majandusmudelit, kus kompetentsi asemel eelistatakse poliitkorrektsust (firmade juhatuse jaoks peavad olema soolised triibulised nimekirjad, tööle võtmisel tuleb eelistada vähemusi ning kõrge euroametnik Ylva Johansson teatas koguni, et migrandid tuleb vastu võtta ka siis, kui nad on harimata ja oskusteta.) Infotehnoloogilise arengu asemel kasutatakse ka Eestis üha enam odavtööjõudu.
Euroopa Liit ei kannata seda survet välja. Eestis praegu toimuv on ühelt poolt Reformierakonna ebakompetentsuse ja korruptiivsuse tagajärg, teisalt aga peegelduvad siin just need eeltoodud põhjused, mis võivad EL-i hävitada.
Uued Uudised