Seadus on kõigile üks, kuid aina rohkem kipume meiegi Rõivase valitsuse “targal juhtimisel” kordama Lääne migratsioonipoliitika eksimusi ja juurutama häbiväärseid topeltstandardeid. Austrias vabastas kohus karistusest iraaklase, kes vägistas 10-aastase poisikese. Kas me soovime tõepoolest samasse punkti jõuda ja laseme sisserännanud vägivallal ka Eestis võimust võtta?
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon esitas siseministrile arupärimise illegaalsete immigrantide kohta Eesti Vabariigis, mis puudutas seda, et Eesti võimud pidasid 2013. aastal riigi territooriumil kinni Sudaani kodaniku Muhammad Ibrahim Uthmani. Isik oli riiki sisenenud takistamatult, ületades riigi kontrolljoone. Mees taotles asüüli ilmselt selleks, et pääseda väljasaatmisest. Tänaseks on ta saanud nii elamis- kui ka tööloa. Teadaolevalt on nimetatud persoon olnud politsei huviorbiidis ka seoses mitmete korrarikkumistega alates oma Eestisse saabumisest. Meedias on avalikustatud, et kõnealune Sudaani kodanik ründas Laagri kaubanduskeskuse turvatöötajat, lõi talle rusikaga korduvalt näkku ähvardades teda samal ajal ära tappa. Prokuratuur lõpetas septembris kriminaalmenetluse, leides, et menetluse jätkamiseks puuduvat avalik huvi ja Muhammad olevat teinud järelduse, et õiguserikkumisega võib kaasneda karistus. Fraktsioon tundis huvi kas siseminister peab sellist karistamatust õigustatuks ja kuidas järgib selline erikohtlemine võrdse kohtlemise printsiipi? Arupärimine tuli vastamisele Riigikogu suures saalis eile 24.oktoobril.
Hanno Pevkuril, aga ka teistel kabineti ministritel, on hämmastav omadus ajada küsimustele vastates üliümmargust ja sisutühja juttu, tegelikult täielikku “aadukägulikku jura” (filmist Seenelkäik) ning sealt mingit tõest fakti või sisukat informatsiooni kätte saada on lootusetu üritus. Küll aga on antud vastused õpetlikud selles mõttes, et annavad pildi ministrite hämamisest.
Siseminister Hanno Pevkur vastas, et Eesti piiri valvatakse selle ressursiga, mis meil hetkel kasutada on, ja nende vahenditega, mis kasutada on. Ta rääkis, et Siseministeerium annab endast maksimaalse, et illegaalseid piiriületusi jääks vähemaks ja faktiline asjaolu nii ka näitab.
Pevkur sõnas, et konkreetsele inimesele anti pagulase staatus üldistel alustel. „Kui inimene tabatakse piiriületuselt, siis tabamise hetkel on tal õigus taotleda rahvusvahelise kaitset. Eesti on liitunud Genfi pagulasseisundi konventsiooniga. Sellest tulenevalt vastavat menetlust ka alustati. Olen ise selle üle vaadanud ja need asjaolud, mis kõnealuse inimese puhul tol hetkel olid, olid Politsei- ja Piirivalveameti jaoks piisavad, et talle rahvusvaheline kaitse anda. Karistusregistrist nähtub, et vastavat isikut ametlikult karistatud pole.“
„Ma olen täiesti veendunud, et prokuratuur ei teinud siin erikohtlemist, ta lähtus ka selle juhtumi puhul nagu iga teise juhtumi puhul konkreetse juhtumi asjaoludest ja prokurör teeb selle otsuse, kas alustada menetlust või lõpetada menetlus, vastavalt oma siseveendumusele ja mingit erikohtlemist kindlasti selle inimese osas ei olnud. Minule teadaolevalt peab inimene maksma riigituludesse 250 eurot ja prokuratuuri otsus kriminaalasja lõpetamise kohta tugines kriminaalmenetluse seadustiku § 202 lõigetele 1 ja 7, millest tulenevalt nad lõpetasid kriminaalasja menetluse. Nii et seda, miks prokuratuur sellise otsuse tegi, peaks küsima prokuratuurist. Mul on prokuratuuri tööd väga raske kommenteerida,“ kõlas siseministri vastus.
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond ongi antud küsimuses pöördunud ka justiitsminister Urmas Reinsalu poole, kuid vastust selle arupärimisele pole veel saadud. Näis kas justiitsministri vastus on siseministri omast põhjalikum ja sisukam?
UU