Kas vägistamine kui relv sõjas tõesti töötab? Saksamaa näitel

Vastaspoole naiste vägistamine olevat üks relvadest sõdades läbi ajaloo, mille ilmekamaks näiteks on vägivallatsenud Punaarmee ja nüüd Vene armee.

Briti ajaloolase Antony Beevori ajalooraamatus “Berlin – The Downfall 1945” (“Berliini langemine 1945”) on kirjas, et pealetungivad Nõukogude väed vägistasid Saksamaal vähemalt kaks miljonit sakslannat, neist suurema osa grupiviisiliselt. On opereeritud arvudega kuni kümme miljonit, mida kinnitab Õhtulehe pealkiri “Vene sõdurid vägistasid kõik 8-80-aastased sakslannad”.

Nüüd tegeleb sama kuriteoga Vene armee Ukrainas ja seda on kinnitanud ka Putini-ideoloog Eestis ja Euroopa Liidus Yana Toom: “Yana Toom: vägistamine sõjas on relv” (Postimees, 12. aprill 2022).

Selle taustal kerkib üles küsimus, et kas Punaarmee suutis sakslannade massivägistamisega murda saksa rahva? Praegu tundub, et suutis – 2016. aasta uusaastaööl toimus Saksamaal Kölnis ja teistes linnades tahharush gamea ehk euroopalike naiste massikäperdamine värskelt saabunud süüria meeste poolt. Saksamaa üritas algul selle maha vaikida, siis aga pidi reageerima, kuid kurjategijad karistada ei saanud – just vastupidi, Saksamaa värskem ajalugu 2015. aastast on täis vägivalda saksa naiste vastu migrantide poolt, millest mitmed juhtumid on lõppenud tapmisega.

Ometigi vabandasid Lääne-Euroopas vägistatud naised vägistajate ees, sest nad ei olevat teadnud nende üleelamistest – kas võib veel jubedamat olukorda ette kujutada? Aga liberaalses Läänes on see võimalik, feministid teritavad hambaid oma meeste peal, aga võõraid vaid tervitavad, kuigi need jätkavad oma naistevaenulike traditsioonidega.

Saksamaa Vene-meelsuse taga pole ainult sõltuvus Vene energiakandjatest – kui algas Ukraina sõda, kirjutati sellest, et sakslastel on endiselt olemas süütunne Teise maailmasõja ja Hitleri kuritegude pärast ning see segab neil venelasi hukka mõistmast (samas peaks neil siis olema süütunne ka ukrainlaste ees, kust Hitleri väed ka läbi läksid). Oma rahva kannatusi ei juleta meenutada.

Saksa rahvas tundub olevatki murtud ja eks oma osa ole ka Berliini massivägistamiste järelmõjul – sakslased on loobunud oma identiteedist ja loovad nüüd multikultiühiskonda, kuhu saabuvad need, kelle kultuuris on naistel allaheidetu roll.

Vene armee aga jätkab omaaegseid mongoli-tatari traditsioone ja kui keegi neid ei peata, siis tulevad uued Saksamaad, alistunud ja naisi mittekaitsvad. Sest kui vaadata liberaalset Läänt laiemalt, siis “külaliste” eest omi naisi ei kaitsta, ammugi mitte näiteks mosleminaisi, kes on ka Läände kolinult sageli burkade all peidus, sest suureks paisunud migrandikogukondades elatakse endist elu.

Huvitav oleks teada ka seda, kas kaks korda “liberaalse demokraatia” poolt reedetud Afganistani naised, kes pärast Bideni-USA paanilist põgenemist lõplikku orjusesse langesid, pärast Talibani kukutamist (nad ei saa igavesti võimule jääda) Lääne “võlusid” enam usuvad?

Euroopas aga oleks õiglane, kui Saksamaa võtaks enda kokku ja esitaks Venemaale nõudmise vabandada sakslannade ees massivägistamise pärast ja kompenseerida nende kannatused, aga seda loota vist ei maksa. Vene armee kuriteod (pildil) Ukrainas aga peavad Nürnbergi jõudma.

Uued Uudised