10.05.2019
Sündroom “Rahvvusriik on ohtlik düstoopia” on Ossinovskilt ammugi Marina Kaljurannale üle kandunud.
Sotside europarlamendi kandidaat Marina Kaljuranna 12,5% toetusel saab olla ainult kaks selgitust: kas uuringud valetavad või on väheinformeeritud valijate hulk traagiliselt kõrge.
Esimest võimalust ei saa me vettpidavate tõendite puudusel ei kinnitada ega ümber lükata. Seepärast keskendume teisele versioonile – alainformeeritud valijad, kes usaldavad oma hääle Marina Kaljurannale.
Pikk karjäär diplomaadina on õpetanud Kaljurannale oskust õigel ajal naeratada ja kaamerate ees ümmargust vada ajada. Pole kahtlust, et seda oskust läheb riigiasju ajades tarvis. Ent Euroopa Parlamendis kui poliitikat kujundavas institutsioonis pole see kõige vajalikum oskus.
Kõige olulisem on: milliste ideede eest poliitik europarlamendis seisab? Kelle asja ta ajab?
Marina Kaljurand ei lähe europarlamenti ajama Eesti asja, ehkki ta ise võib naerulsui väita vastupidist. Miks me julgeme seda nii tõsikindlalt väita? Aga seepärast, et Kaljurand liitub europarlamendis sotside fraktsiooniga, mis on kõige jõulisem rahvusriikide vastane ja massiimmigratsiooni soosiv fraktsioon kogu europarlamendis. Rohkem multikulti ei ole enam võimalik olla. Euroopa sotside tegevus on ühemõtteliselt suunatud euroimpeeriumi ehitamisele, kus rahvused kui kõige kurja juur on määratud likvideerimisele.
Sotside kandidaat Euroopa Komisjoni presidendi kohale (sisuliselt Euroopa peaminister) Frans Timmermans on mees, kes leiab, et Euroopa ja Aafrika saatus on ühineda. “Islam on Euroopa praegune osa, ja islam on Euroopa tulevik,” on öelnud Timermanns. Samuti peab ta vajalikuks karistada Poola ja Ungari rahvuslikke valitsusi ning on lubanud need kukutada.
Kui arvate, et Marina Kaljurannal on võimalus ignoreerida Euroopa sotside fraktsiooni poliitikat, siis… kahjuks pole see nii. Enamikul juhtudel saadikud ei hääleta südametunnistuse järgi. Fraktsioonid hääletavad peaaegu alati ühtselt, selleks et tagada ühe või teise eelnõu läbiminek hääletusel. Ühtne hääletus annab valijale kindluse, et fraktsiooni seisab lubatud poliitika eest. Näiteks EKRE kavatseb liituda rahvuslike erakondade fraktsiooniga, kes näeb erinevalt sotsidest Euroopa Liitu suveräänsete riikide liiduna, kus liikmesriigid otsustavad ise oma seaduste üle.
Kui Marina Kaljurand valitakse Euroopa Parlamenti, siis hakkab ta seal huntidega koos ulgudes tahes-tahtmata tegelema Eesti rahvusriikluse vastu suunatud õõnestustööga. Oma naeratamise ja ümmarguse jutu ajamise oskust ei rakenda ta Eesti asja ajamiseks, vaid selle heaks, et sotside musta poliitikat valgeks rääkida.
Hea lugeja, kui tead kedagi, kes teaks kedagi, kes kavatseb valida Marina Kaljuranda või mõnd tekst sotsi europarlamenti, püüa teda ümber veenda! Räägi talle Euroopa sotside tegelikest plaanidest! Ärme anna sotsidele mandaati Eestit ja Euroopat hävitada!