Kui Keskerakond on Eesti venestamise teejuht, siis Reformierakond on selle teostaja ja meister

Sellest, et Tallinn ja Põhja-Eesti on just taasiseseisvusaastatel suuresti venestunud ning idanaabrite kogukond hakkab poliitilist võimu üle võtma, ei kirjuta mitte ainult EKRE meedia, vaid juba ka peavooluajakirjandus. Kui Eesti venekeelseks muutmise poliitika taga on venelastele toetuv Keskerakond, siis viimase pooleteise aasta jooksul on vene keele domineerivaks muutnud Reformierakonna valitsus.

Keskerakonna venestav mõju on põhinenud nende osadel toetajatel ehk venekeelsel valijaskonnal – kahele rahvusgrupile toetuv erakond ei saa ajada puhtrahvuslikku poliitikat ja nii ongi Savisaare aegadest saati igati vastu tuldud siinsetele venelastele. Ehk siis pole Keskerakond otsest venestamist teinud, vaid on loonud olukorra, kus venestumine saab toimuda – ja need ei ole jätnud võimalust kasutamata.

Keskerakonna kaudu on venekeelsed toodud poliitikasse, neile on antud võimalus pääseda võimustruktuuridesse ja alustada endakeskse poliitikaga, mis on eriti tuntav Tallinnas, kus väidetakse võimul olevat Keskerakonna Lasnamäe osakond, aga ka Ida-Virumaal. Yana Toomil pole enam vaja karjuda mittekodanike diskrimineerimisest, sest täiesti selgesti on nähtav, kuidas venelased võtavad poliitilist võimu üle ja seda ka multikultuursusele rõhuvate eesti parteide toetusel (sotsid, Eesti 200, Reformierakond).

Reformierakonna kohta ei saa ehk öelda, et nad venestavad Eestit ideoloogiliselt, kuid nad teevad seda praktiliselt slaavi odavtööjõu sisseveoga, olles seega justkui liidutehastele töölisi sisse vedanud NLKP õigusjärglane. Seda on tehtud ettevõtjate survel, kellest enamikul pole kübetki rahvustunnet ehk “rahal pole rahvust” – kui jutuks on odavad töökäed, siis ununevad nii rahvusriik, Laulev revolutsioon kui ka venestunud avalik ruum Tallinnas.

Jutud IT-spetsialistidest on täielik vale, sest nende sissetoomiseks on juba ammu lihtsustatud reeglid, lisaks saab Eestisse kvoodivabalt tulla miljardilisest Euroopa, Põhja-Ameerika, Jaapani ja Austraalia majandusruumist, aga Eesti palkade peale ju ei tule siia keegi. Nii ongi põhirõhk pandud odavtööjõule endisest Nõukogude Liidust, ja kuigi endiselt räägitakse IT-rahvast, tuuakse hoopis keevitajaid, ehitajaid, liinitöötajaid, maasikakorjajaid ja nii edasi. Ühendav moment aga on üks – nad on kõik venekeelsed ja sobivad ideaalselt siinsesse suuresti venekeelsesse keskkonda, süvendades eesti keele kasutusala vähenemist ja kadumist veelgi.

Kuigi välismaalaste seaduse muudatus, mis avas migratsiooniuksed pärani, tehti juba Ukraina sõja ajal, polnud sel ukrainlastega mingit seost – neile tagab vastavad õigused ajutise kaitse staatus ja pealegi oli seadusemuudatus juba ammu mängus. Kaja Kallase esimese valitsuse IT- ja väliskaubanduse minister Andres Sutt algatas selle eelnõu juba ammu enne sõda ja rõhutas veel seejuures, et see ongi mõeldud tööliste jaoks endisest Nõukogude Liidust.

Seega on Reformierakond avanud uksed venekeelsete migrantide sissevoolule, alguses odavtöökäte, siis suures osas venekeelsete Ukraina põgenike ja viimases osas ka otseselt Venemaalt põgeneva rahva kaudu. Ukrainlaste sissevoolu praktiliselt ei kontrollita, Schengeni viisaga venelaste sissevoolu osas “ei saa” sotsist siseminister Lauri Läänemets “midagi teha”, ja tulemus on Tallinnas selgelt näha – pealinn on muutunud venekeelseks (ja suuresti ka venemeelseks).

Kui Keskerakond on lihtsalt osaliselt vene partei (mida tõestab ka Yana Toomi valimine aseesimeheks) ning nende venestamispoliitika on lihtsalt internatsionalismist tulenev, siis Reformierakond on selgelt eestlust lämmatav globalistlik multikultuursuse erakond, kes laseb rahvusriigi kaotamise nimel sisse nii venelasi, neegreid, araablasi kui ka kõiki teisi, kes pole eestlased – viimaseid tõrjutakse oma kodumaalt just sellise poliitikaga, mis viis nn masu ajal siit sada tuhat eestlast ja ilmselt paneb üldse hinnatõusu ja sellest tuleneva vaesumise tingimustes üha rohkemaid eestlasi taas võõrsile siirduma.

Reformierakonna kosmopoliitne poliitika on ühtmoodi kasulik nii Kremlile (venestunud slaavi riiki on lihtsam alistada) kui ka EL-i föderaliseerivale Brüsselile (üks rahvusriik muudetakse multikultuurseks). Kaotajaks aga on eestlased, eesti keel, kultuur ja rahvusriik.

Uued Uudised