19.09.2020
Eesti Vabariigi põhiseaduse olulisust on hakatud kõvasti lahjendama. Pilt on illustratiivne.
Uued Uudised vahendavad ühe inimese postituse sotsiaalmeedias, jättes nime tema soovil märkimata – lugu puudutab vene keele pealetungi Eesti rahvusriigis.
“Olukord on (vähemalt selles asutuses) täiesti käest ära just tänu eestlastest juhtide silmakirjalikkusele (sõnades kinnitavad mulle, et töökeeleks on eesti keel, aga 100% kõigi eesti keelt oskavate venelastest töötajatega räägivad need 4 eestlastest juhti ainult vene keeles, ja töötajad nendega!)
Tulin just ära uuelt töökohalt teenindajana “russki miri” pealetungi tõttu Tallinna kesklinnas. Eelmisest lahkusin, sest venekeelne reklaam röökis kõrvu. Eestlastest juhid ja kontoritöötaja räägivad seal KÕIK venelastega vene keeles ja minu küsimuse peale, et kas teil on siin töökeeleks vene keel, on igaüks neist neljast mulle kinnitanud, et eesti keel on töökeel ja et kõik töötajad oskavad eesti keelt.
Olen kuu aja jooksul 3 korda palunud juhte rääkida töötajatega eesti keeles, aga keegi seda ei tee. Olen neile rõhutanud, et riigikeelt ei pea häbenema, olen meelitanud neid, et aitame venelastel selgeksõpitud eesti keelt praktiserida, aga EI! Üks venelane kontoris ja see läheb juhataja kabinetti ja mujale, suheldes vene keeles!
Kontoris käib ka töö vene keeles tema eestlasest kabinetikaaslasega! Mulle erandina ütleb ta eesti keeles “tere” ja “head” aega, teistele mitte. Ja juht ütleb talle “dasvidania”! Ütlesin juhtidele, et mina räägin kõik jutud teenindajatega eesti keeles ja klientidega eesti või inglise keeles, nad olid nõus, aga jätkavad ise endiselt. Nt räägin parasjagu venelasest kolleegiga eesti keeles, aga eestlasest ülemus tuleb ligi ja hakkab sama venelasega vene keeles rääkima!
Olen nii löödud praegu, sain paar päeva tagasi vihast stenokardiahoo ja lahkusin sealt töökohalt. Vihastasin, sest venelasest kolleeg pistis mu peale kõva häälega lõugama, et ma vene keelt ei räägi! Lõugas riigikeeles, tõstsin häält vastu ka, aga kliendid olid saalis ju! Et miks nemad peavad eesti keelt oskama, aga mina venet mitte, see, et ta Eesti riigis tööl on, ei pidavat mingi argument olema, see, et minu jaoks naaberiikide jm Eestis asuvad kliendid võrdsed inimesed on, pidavat vale olema. Ta kisas, et soomlased ja soome keel pole miski, jm SIIN nii ei ole ja et “meid” on rohkem!
Kuni üleeliseni “kannatas” ta mind kuidagi välja, aga ka need sõbralikumad kaastöötajad, venelased, on nii tohutud aktivistid ja tormavad oma kaasmaalasi minu käest “päästma”. Tragikoomiline, kui minu teenindamise ajal hüppavad nad ligi ja hakkavad üle minu pea mu juttu kliendile omaalgatuslikult vene keelde dubleerima! Paar saaliteenindajat pöördusid minu poole ka vene keeles, aga teatasin ühele sõbralikult, et minu poole pole selles keeles mõtet pöörduda – kui ta põhimõtteliselt eesti keelest keeldub, rääkigu venelastega. Läks vist minu üle teistele nurisema.
Karjuv koleeg nõudis minu kui totaka aborigeeni käest, kuidas ma õhtuti üksi üldse hakkam saan oma tööga (!), kui tõlki ei ole? Et minu jaoks peab ju tõlk kõrval olema?
Oleks mu tervis ja närv vastu pidanud, olnuks huvitav jälgida edaspidiseid arenguid, kas juhid oleks andnud mulle “puutumatuse” edaspidiseks kurja venelastest töökaaslase rahvuspõhise rünnaku eest? Vallandanud mind eestluse tõttu töörahu säilimise huvides?
Juhtide riigikeeles rääkimisest keeldumine andis võimaluse sellise olukorra tekkimiseks (mitte ühe hullu šovinisti pärast ei lahku ma sealt, sellisega saaks ma ise hakkama ja allaheitlik tüüp ma ei ole). Aga mu kaasmaalased on alistunud (ja keeleseadusest ISE kinni ei pea) ja ilmselt ma nüüd jäängi kahjuks pikaks ajaks töötuks sellise tööpuuduse ajal.”
Autor on toimetusele teada