Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Eesti feministliku kunsti uus tase – see peab olema ropp, jälk ja oksendama ajav 

-
17.01.2019
Saastakunst on peldikuseintelt kunstisaalidesse kolimas.
© Andres Putting/Ekspress Meedia

Eesti kultuurimaastik on üdini allakäimas, sest “kunsti” tegemise alla on viidud ka kõik see, mida tõeliselt kultuurses ühiskonnas on siiani peetud perversseks, ropuks, ebaviisakaks ja labaseks.

“Kunstiteos, millel EKRE poliitikul Martin Helmel on kaelas pudipõll kirjaga “Minu m..n on puhas”, leidis mõne aja eest uue omaniku,” kirjutab Eesti Ekspress, tuues täielikult välja sõna, mille Uued Uudised tsenseerivad.

“Pildi autor on feministlik kunstnik Kadi Estland, kes avab täna Tartu Kunstimuuseumis näituse „oksendan ja karjun oksendan ja karjun: sina minu õde sina minu õde“,” kirjutab EE. Kas Estlandi silmis on oksendamine kunst? Aga miks ka mitte – kuigi intervjuus Kadi Karrole ütleb ta, et naisel pole kerge olla ebanormaalne, tõestab ta ise oma kunstis seda, et talle on see ninaga nuusata.

Estland rääkis kolmapäeval Ekspressi kultuurilisas Areen ilmunud intervjuus, et müüs oma kuulsaima (see tõesti näitab taset – toim.) teose 1500 euro eest Tartu Kunstimuuseumile. Ilmselt pani ka muuseum nüüd enda nimetuse jutumärkidesse, olles muutunud Tartu “kunsti”-muuseumiks.

Eestit on haaramas neomarksistlik pseudokultuur, mille põhimõtteks on, et mida šokeerivam, ropum, labasem ja õõvastam kunst on, seda avangardistlikumaks peab seda nähtust pidama. Selles võtmes edastab pööblile “kunsti” ka kunagine kultuuriajaleht, nüüdne sopakas “Sirp”.

Eesti “kunst” on pissiv naine, jalaga löödav Neitsi Maarja, sinna on haaratud vägivald, oksendamine ja roojamine – allakäik on mõjuavaldav. Kui varem öeldi, et kui millestki aru ei saa, siis on tegu kunstiga, siis nüüd on pilt selgem – kui miski on eriti ropp ja jälk, siis on tegu kaasaegse Eesti kunstiga, millel on küll Eestiga sama vähe pistmist kui kõlaval nimel Estland.

Feminism aga on naiste õiguste eest võitlemise asemel juba pikemat aega olnud “bitšide” kõikelubav õelutsemine kõige kallal, mis naiselikkusest mittehoolivatele isenditele vastukarva on. Moraal ja kombekus on seejuures sama lihtsad minema lendama kui ära võetud rinnahoidja.