Kümmekond küsimust “vabatahtlikele kaitseliitlastele” ehk Propastopile

Aafrikas on riik, mille nimeks on Burkina Faso – tõlkes “heade inimeste maa.” Eesti võiks selle taustal olla “väga tarkade inimeste maa.”

Eestil on poliitikuid, kes saavad ministrina võrdselt hästi hakkama nii riigikaitses, hariduses kui rahanduses – hea seegi, et mitte korraga. Nõukaajal öeldi nende kohta lüpsja-günekoloog-keevitaja-täheteadlane.

“Maaleht” on leidnud endalt ülitarga politoloogi, kes paneb koheselt paika erakondade valimisprogrammid, mille kallal kümnete inimestega toimkonnad on pikki kuid töötanud – üks inimene teab ära, mis on nende töös õige ja mis vale. Igasugused faktikontrollid sõeluvad ülitargalt ja halastamatult vale tõest välja – see on kolmas, Super-Eesti!

Siit aga jõuame seltskonnani, kes ütlevad, et on vabatahtlikud kaitseliitlased ja tegelevad Venemaa propaganda paljastamisega – selleks on seltskond nimega Propastop. Saates “Olukorrast riigis” tuli küll välja, et tegu on riiklikult rahastatava Kaitseliidu vastupropaganda üksusega.

Uued Uudised panevad alustuseks kohe paika, et järgnev lugu pole vähimalgi määral suunatud Propastopi tööle Venemaa sepitsuste vastu – et meid ei süüdistataks taas Kremli-meelsuses ja rünnakus putinluse paljastaja vastu. Lugu on suunatud küsitavustele Propastopi töös – ennekõike sellele, et konservatiivseid kanaleid nii Eestis kui välismaal seostatakse taas Kremliga. Õigemini, neile viidatakse kui “kahtlastele” ja üheks tõestusena kasutatakse väidet, et nende meediakanalite seisukohad kattuvat Kremli omadega. Ehk siis taas – Putinile ei meeldi geid + EKRE-le ka = tõestasime, et EKRE on Kremli agent.

Kui Propastop tahab ennast objektiivsena näidata, tuleks kõigepealt selgeks rääkida oma taust. Kuigi väidetavalt on tegu Kaitseliidu vabatahtlikega, näeb nende kodulehelt ära, kui suurt ja põhjalikku tööd seal tehakse – kas organisatsioon tahab tõesti väita, et tegu on vabatahtlikega, kes töötavad niiöelda põlve otsas? Ilmselgelt on tegu professionaalidega, kes teevad igapäevatööd, ja juba see vastuolu tõestab, et jutt ja teod ei lähe kokku. Ja sel puhul tekivad küsimused.

Selgituses “Onlinemeedia pisivormide välimääraja” paneb Propastop üheselt paika: “Sotsiaalmeedias jagades paistavad võrdselt usutavate allikatena nii Postimees kui ka libauudiseid avaldav lugejakiri.ee.” Kuidas saab Propastop väita, et Postimees on objektiivne väljaanne? Kas ainult sellepärast, et ta nimetab ennast sõltumatuks? Kas ta ikkagi on kõigi ühiskonna jõudude suhtes erapooletu, nagu Propastop väita üritab – et peavoolumeedia on usaldusväärne ja teised mitte? Et usaldusväärne on Eesti 200 poliitprojekti rinnal soojendanud Postimees, kes samal ajal EKRE-t põhjalikult manas?

Siit hakkavadki kerima küsimused Propastopile. Milliste lähtepunktide järgi panevad “vabatahtlikud kaitseliitlased” paika ajakirjandusmaastiku usutavuse? Kust nad teavad neid ajakirjanduseetika ja -põhimõtete punkte, millest lähtuda? Milliste põhimõtete järgi eristatakse libauudist tegelikust, faktile toetuvast uudisest? Ja ennekõike – milline on see riiklik-riigikaitsealane doktriin, millest lähtutakse Venemaa propaganda ohtlikkuse hindamisel?

Täpsemalt – kas Propastop võtab aluseks rahvusriikluse või Euroopa Liidu põhimõtted? Sest EL on avalikult maha hõiganud, et rahvusriikide aeg on läbi ja tee viib föderaliseerumisele. Kui nüüd rahvuslased kritiseerivad oma meediakanalis seetõttu EL-i (mis kahtlemata on Kremli huvides, sest siis on ühenduses sisevastuolud), siis kas Propastop kuulutab rahvuslaste seisukohad Kremli omadega kattuvaks ja nad seega Putini mõjuagentideks?

Euroopa Liidus küpsevad ilmselgelt vastasseis liberaalse ja konservatiivse poole vahel ning Propastop tundub juba poole valinud olevat – konservatiivsed jõud tuleb arvata kahtlaste hulka. Seetõttu on hoiatus antud ka Objektiivi ja Uute Uudiste suhtes.

Jättes konservatiivid kõrvale, siis kuidas hindab Propastop riigivõimu vaateid? Alles paari aasta eest oli võimul Reformierakond, kes venelastest lihtsalt ei hoolinud. Siis tuli tema asemele Keskerakond, kes lausa toetub venekeelsele valijale ega ole katkestanud koostöölepet Ühtse Venemaaga. Kuidas mõjutab riigivõimu selline suunamuutus Propastopi tööd?

Ja nüüd jõuame tähtsaima osa juurde – Keskerakond on sisuliselt riigivõim, mis juhib suuresti ka riigikaitset, kuid tema ridades on väga mõjukas Yana Toom, keda praktiliselt kõik eesti poliitilised jõud peavad Putini käepikenduseks. Milline on Propastopi seisukoht riigivõimu suhtes, kui arvestada, et peaminister isiklikult mõistis hukka EKRE ettepaneku uurida täiendavalt vene ja nõukogude taustaga inimeste minevikku enne nende riigiametitesse määramist, nimetades seda rahvustevaheliste suhete õõnestamiseks, kuigi tegu on otseselt julgeolekualase ettepanekuga?

Mis kasu on sellest, kui Propastop leiab, et Objektiivi või Uute Uudiste mingi seisukoht langeb kokku Kremli omaga, kui peaminister teatab pärast küüditatute mälestusküünalde laialipeksmist, et selle kordasaatjad olid purjus huligaanid ja selle taga pole mingit putinlikku vaenu Eesti riigi vastu? Ehk pööraks Propastop pilgu hoopis Ratase ja Keskerakonna poole ning otsiks nende pakutavast infost Kremli märksõnu?

Kui aga vaadata EKRE-t ja Uusi Uudiseid, siis tahaks tõesti teada, kuidas hindab Propastop “kahtlase” rahvuskonservatiivide meediakanali inforuumis kajastatud EKRE kaitseministrikandidaadi Leo Kunnase artikleid (mis eelnevalt ilmusid Delfis), kus Kunnas raiub nagu rauda – venelaste jõudude tasakaalustamiseks vajab Baltikum suuri liitlaste väeüksusi, nende staapide siiatoomist, soomusvõimekuse, rannakaitse ja keskmaa õhutõrje kiiremat arendamist, laialdast riigikaitset, kaitseringkondade taastamist ja palju muud, mille sõnum on üks – vaja on relvastuda Venemaa vastu! Ja seda karjuvad Uued Uudised kõige valjemini!

Uutes Uudistes kritiseeritakse ägedalt ka eelnimetatud Jüri Ratase samme, millega ei lubatud Metsavase-suguseid täiendavalt kontrollida ja Vabaduse väljaku putinlasi riigivastasuses süüdistada. Kas Propastop seda märkab, enne kui konservatiivsed kanalid enda “kahtlaste” nimekirja seab?

Aga lõpetuseks midagi eriti huvitavat: Propastop on üles loendanud kõigi erakondade meediakanalid, sealhulgas ka võimuerakondade omad; siis maailmavaatelised alates feministeeriumist kuni blogini rahvuslane.ee; siis huvipõhised väljaanded, kus avaldataval materjalil oma kindel ja kitsas valdkond, ehk raha ja poliitika; edasi meelelahutuslikud väljaanded; pikkade tekstide publitseerijad; reklaamirahasid püüdvad online kanalid, ja lõpetuseks kõige ehtsamad Kremli ruuporid.

Nagu näha, hoiatatakse ka võimuerakondade meediakanalite eest: kesknadal.ee, eestiuudised.ee, aga ka poliitikavaatlejate, rahandusinimeste ja isegi marufeministide eest, et nende kajastustest võib leida libauudiseid. Kuidagi ühiskonnaülene on see “vabatahtlike kaitseliitlaste” propagandahoiatuspakett! Ja isegi riigivõimuülene…

“Kanalid, mis võimaldavad traditsionaalsest meediast sõltumata sõnumit levitada ning tihtipeale tehakse seda ainult oma huvidest lähtuvalt, olles seetõttu tasakaalustamata ning kaldu materjali autori vaadete suunas,” on loos kirjas. Kas “kaitseliitlaste” usk peavoolumeediasse on tõesti nii tohutu, et isegi võimuparteide meediakanaleid kahtlustatakse kallutatuses, aga näiteks riigi rahast elatuvat rahvusringhäälingut mitte?

“Eelnevad näited on valik selle žanri iseloomulikematest kanalitest. Neid lugedes või sotsiaalmeedias jagades on oluline mitte unustada nende iseärasusi ja eesmärke,” soovitab Propastop lõpetuseks. Ja see ongi kõige imelikum ja intrigeerivam – kes siis soovitab? Vabatahtlikud kaitseliitlased? Kuidagi suure rolli olete endale võtnud…

Saaks tõesti aru, kui Propastop viitaks teatud artiklitele Vene meedias ja nende kasutamisele lugude taustana siin ehk tooks välja faktilised seosed, kuid ilmselgelt kujundab organisatsioon ise ühiskondlikku arvamust. Aga see ei ole enam Propastop, vaid on juba Propa.

Kes te olete, kuulus Propastop? Tõsiselt! Muide, Mart Helme armastab alati mingist “süvariigist” rääkida…

Allikas: Propastop