Lugeja kirjutab: “Rahva teenrid” on tegelikult Brüsseli isandate teenrid

Kuulasin “Rahva Teenreid” Huko Aaspõllu, Sulev Vedleri ja Neeme Korvi esituses. Saatsin neile seepeale väikese kirja.

“Teie tänane etteaste deklareerib, et Eesti on juba rahvusvaheline paljurahvuseline ingliskeelne europrovints eesti lisandiga ja saab selleks aina kindlamalt – uusaegne edulugu. Samas räägib N. Korv hästi töötavast Eesti põhiseadusest? Mis mõttes? Tema lapsed on juba sisuliselt inglismeelsed ja -keelsed. Väga kena ja progressiivne?

Miks oli siis vaja 1988-91 laulvat revolutsiooni, mis veel Vabadussõda ja selle olemuslikku sisu mäletas ning rahvuse, keele ja rahvusriigi püsimise kõrgeimaks ideaaliks tõstis??

Teie 180 kraadi meelsusmoondumine on väga sügav ja olemuslik ning tegelikult ma ei saa aru, mida Te teete Eesti rahvusringhäälingus? Tegelikult saan aru küll. Ega sellel ringhäälingul, mis veel eestikeelne küll on, Eesti põhiseadusliku olemuse ja püsimisega midagi eriti pistmist ei ole.

Kogu asi näitab edukat neomarksistliku vasakprogressivismi võidukäiku – seekord, kui see pole enam venekeelne ja Moksvast juhitud, vaid ingliskeelne ning Soros-agenda ja Brüsseli juhitud. Nüüd on identiteedist loobumine meile uhkuseasi.

Martin Helmet Te tõsiselt ei võta, sest Teie tunnetuses on põhiseadusliku rahvusriigi saatus juba nagunii otsustatud kõrgelt aujärjelt, mida me täna kummardame. Teid hämmastab, et kõik seda kõrget uut aujärge siiski ei kummarda. Vaatame siis, kuidas europrovintsi Estonia saatus lõpliku allaandmise korras otsustatakse. Või ei otsustata, traagilised vastuvoolu ujujad ei upu.

Mis puutub Šveitsi, siis on ta sümbol suveräänsest stabiilsusest, kvaliteedist, edasipüüdlikkusest ja inimlikult kahe jalaga maa peal olekust, mida teatakse igas maailma nurgas.

Šveitsi konföderatsiooni ei ole kunstlikult loodud nelja rahva sinna kokku immigreerimisega, nad on seal ajalooliselt alati elanud. Šveits on muide nagu Eestigi väike piiririik ning on ajaloo vältel pidanud end ise maksma panema, mis lõppeks on ka õnnestunud. Kas Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia suhtuvad temasse üleolevalt ja ajavad suhetes temaga laiavat poliitikat?

Eesti Vabariigi iseseisev ajalugu pole nii pikk, et me oleks suutnud võtta kindla joone suhetes suure Vene naabriga. Viimase 30 aasta jooksul on see alati olnud vaid üks kaart, millega eputatakse valimistel ja propagandaüritustel. Samas imporditakse hoolega Põhjamaade eeskuju matkimise vormis.

Täna jorutavad Reformierakond/sotsid eurokuulekust, euroväärtusi, eurotulevikku (meenutage Eino Baskinit a la „kunstisaal“ rõhuga viimasel silbil) ja koos euromalliga tümitavad suveräänseid Ungarit, Poolat jt. Just see on kõige kahetsusväärsem ja selgelt tingitud süvenevast identiteeditusest.”

Ülla Vähk