27.12.2018
Elupõline mees, kes ei viinud Eestit viie rikkaima riigi hulka – Andrus Ansip.
Reformierakonna toetus on enne valimisi järsult kahanenud ja EKRE on talle kuklasse hingamas. Ilmselt on oravapartei minemas Koonderakonna teed ja seda oma rahvavaenuliku poliitika tõttu.
Üks Uute Uudiste lugeja leidis Delfi kommentaariumist meenutusi Ansipi ja Reformierakonna vägitegudest maksude kallal. Praegu on paslik meenutada neid aegu, mil võimul oli Andrus Ansip ja pandi alus hukatuslikule majanduspoliitikale. Pärast Ansipit võimule saanud Taavi Rõivas tegi ainult “peenhäälestust” ehk siis kinnistas RE sigadused.
Andrus Ansipi esimene valitsus oli ametis 13. aprillist 2005 kuni 2. aprillini 2007. Andrus Ansipi teine valitsus astus ametisse 5. aprillil 2007. Andrus Ansipi kolmanda valitsuse nimetas president Toomas Hendrik Ilves ametisse 5. aprillil 2011 ja selle volitused lõppesid Taavi Rõivase valitsuse ametisse astumisel 26. märtsil 2014. (Vikipeedia)
Aga meenutuste juurde. “Erakond, kelle loosung kõlab uhkelt – meie makse ei tõsta. Aktsiisi tõsteti jaanuaris 2008, juulis 2009 ja jaanuaris 2010. Aktsiis ja käibemaks moodustavad kütusehinnast kokku üle 52%. Ansip tõstis kütuseaktsiisi 17,7% kõrgemaks kui nõuab Euroopa Liit. Ansip nõudis Eesti põllumeestelt 5,2 korda kõrgemat kütuseaktsiisi kui nõuab Euroopa Liit.
Elektrienergia aktsiisi alammäär on Euroopa Liidus 1 euro. Ansip küsis igalt Eesti elanikult 4,47 eurot. Ansip peatas 1. juunist 2009 riigipoolsed maksed II pensionisambasse. Inimestel ei ole enam võimalik üheski riigipoolses lubaduses kindel olla. Ansip annab, Ansip võtab.
Majanduskriisi ajal on pensioniosakute hinnad madalad, 2012. aastal olid nad oluliselt kõrgemad ning sama raha eest sai vähem osakuid, ning seega pensionipõlves vähem pensioni. Ansip võttis II pensionisambaga liitujatelt laenu, kuid kuhu jääb intress? Võid kindel olla, et Ansipil on hea Eestis elada, sest tema kodulaen on makstud.
Ansip ei soovinud kehtestada riigiettevõtete juhtidele palga ülempiiri, milleks võiks olla Eesti Vabariigi presidendi ametipalk. Tänu Ansipile teenivad riigiettevõtete juhid ühes kuus rohkem kui miinimumpalgaga töötaja 3-4 aasta jooksul. ühegi riigiettevõtte juhi tööülesanded ja vastutus ei ole suuremad kui Vabariigi Presidendil. Ometigi palganumber on suurem.
Ansip lõpetas 2009. aasta lisaeelarvega õppelaenu kustutamise noortel emadel ja riigiteenistujatel. Ansip võttis ära maksusoodustuse õppelaenu intressidelt. Ansipi valitsemise ajal vähenes tasuta õppekohtade arv ja kõrghariduse üldine rahastamine, mistõttu ülikoolid olid sunnitud õppemakse tõstma. Ansipi otsuste tõttu vähenes üliõpilaste põhitoetus 1000 kroonilt 875-le ning täiendav õppetoetus 500 kroonilt 440 kroonile. Ansip tõstis 2010. aastal rahva tervist arvestamata pensioniea 65. eluaastale. Ansip otsustas 2009. aasta alguses kaotada pensionide ja toetuste tasuta kojukande.
Ansip vähendas pensionide ostuvõimet, kuna tõstis erinevaid makse. Ansipi valitsemisajal tehti riigi erakorraline pensionireserv tühjaks. Ansip lubas tööandjal lõpetada töölepingu kasvõi e-maili või SMS-i teel. Ansip otsustas oluliselt lühendada töölepingu lõpetamisest etteteatamise tähtaegu. Varem oli tööandjal kohustus maksta koondamishüvitiseks sõltuvalt staažist kuni 4 kuu palk, aga Ansipi arvates piisas ühe kuu palgast küll ja veel. Ansip muutis uue töölepinguseadusega töötaja kaitsetuks.
Maagaasi aktsiisi tõus 127% (157 kroonilt 357 kroonini) 1000 m3 kohta 1. juulist 2009. Bensiini aktsiisi tõus 11% (5620 kroonilt 6228 kroonini) 1000 l kohta 1. juulist 2009. Diislikütuse aktsiisi tõus 12% (5165 kroonilt 5787 kroonini) 1000 l kohta 1. juulist 2009. Bensiini aktsiisi tõus 6% (6228 kroonilt 6615 kroonini) 1000 l kohta 1. jaanuarist 2010. Diislikütuse aktsiisi tõus 6% (5787 kroonilt 6148 kroonini) 1000 l kohta 1. jaanuarist 2010. Erimärgistatud kütuste aktsiisi tõus 64% (1056 kroonilt 1736 kroonini) 1000 l kohta 1. jaanuarist 2010. Elektriaktsiisi tõus 40% (50 kroonilt 70 kroonile) 1 MWh kohta 1. märtsist 2010.”
Sellised on siis meenutused Andrus Ansipi ja Reformierakonna valitsemisaastatest. Ansip jääb eesti rahvale meelde peaministrina, kes lubas, kuid ei viinud Eestit Euroopa viie rikkaima riigi hulka. Nüüd on tema lubadused üle võtnud Venemaa president Vladimir Putin ja seda maailma mastaabis, põrudes tõenäoliselt samamoodi kui Ansip Eestis.