Juba algusest peale on Nursipalu rahva võitlust oma kodude allesjäämise eest üritatud lausa riiklikul tasemel seostada Kremli-meelsusega ja selliste rünnakutega on kaasa läinud ka paljud üleilmastunud eestlased, kellele kodu mõiste enam midagi ei tähenda. Mõnikord tundub, et teadlikult on vastandatud riigi kaitsevajadus ning eestlased ja eestlus – hoopis see võib olla Kremlile soodne. Eriti kuumaks on läinud teema seetõttu, et konflikti sekkuvad ideoloogiliselt ülelaetud välismaalased. Nagu nn Florian Hartlebi juhtumi puhul oli.
Uued Uudised vahendavad ühe naise kirja, kellest on tehtud „Kremli agent“, süüdistajaks ameeriklane ja mängus on ka Propastop, mis ei võitle ammu enam Kremli mõjutegevusega, vaid ka näiteks „paremäärmuslusega“ ehk on muutunud liberaalseks hääletoruks.
„Aitäh, jänki Johnson ja Kaitseliidu anonüümsete vabatahtlike blogi Propastop. Aitäh selle eest, et otsustasite põlist eesti ja Võrumaa inimest Tiiu Ritarit tänavusel vaiksel nädalal ja ülestõusmispühadel laimata ning taga kiusata. Aitäh, Johnson, et tegid teoks oma ähvarduse.
Sest kui sind tõe ja õiguse pärast taga kiusatakse, siis ole rõõmus, sa ajad õiget asja!
Täna õnneks otse Siberisse ei saadeta ja mahalaskmisele ei viida. Aga valetamine ja laimamine on jäänud. Ka siin Nursipalu kaitseks grupis. Ja just sel vaiksel nädalal tembeldati mind grupi administraatorina Kremli meelseks trolliks, kelle ülesanne on tekitada kogukondades pingeid ning vihastada inimesed üksteise vastu välja ükskõik millisel teemal. Niisuguse süüdistuse esitas jänki Stewart Johnson, kes olevat kohalik. Ja mina põlise eestlase ja põlise võrumaalasena olevat gruppi infiltreerunud troll.
Vähemasti võib nõnda mõista tema postitustest ja kaebusest kaitseliidu anonüümsele propagandablogile. „Alguses olid selles grupis lihtsalt kohalikud inimesed,“ kirjeldab Johnson. „Aga ükskõik, millises grupis sa oled, kuidagi infiltreeruvad sinna ikka Kremli-meelsed inimesed. Olen näinud seda korduvalt.“
Muide, ka mina olen olnud selles grupis algusest peale.
Johnsoni kohalikkus tähendavat seda, et tal on Nursipalus kinnistu. MTÜle teadaolevalt Johnsonil endal siiski ei ole, tema eksnaisel on suvekoht. Johnson ise elab Tallinnas. Ja MTÜle teadaolevalt Johnsoni eksnaise kinnistu ei kuulunud selle esialgse 21 kodu hulka, mis võõrandamisele määrati. Johnsoni eksnaise suvekodu jäi sellest välja. MTÜle teadaolevalt palusid omanikud ise, kas siis eksnaine või Johnson abiks, et RKIK selle omandaks. Johnson: „Ma mitte kunagi ei olnud selle vastu, et Nursipalu harjutusala laieneb. Saan aru, et see on väga vajalik. Aga see, kuidas valitsus käitus, kuidas nad sellest meile teatasid, see hind, mida nad alguses pakkusid – see kõik oli väga halvasti korraldatud.”
Lühidalt – jänki Johnsoni jaoks on asi rahas, temal ei ole siin põlvkondade kodu ja sidet. Ja kinnisvara müüvale jänkile on ükskõik, mis saab Võrumaast, selle loodusest, põhjaveest ja siinsetest inimestest, kes peavad müraterrori alla kannatama ja mürgiseid gaase sisse hingama. Seega Nursipalu kaitseks grupp häirib jänkit.
Johnson pani süüks kahte minu postitust: 1. Et jagasin Peeter Ernitsa postitust Valge Maja kodulehelt president Trumpi esimesest 50st päevast 2. Et jagasin Postimehe arvamustoimetuse avaldatud füüsik William Happeri lugu sellest, et CO2 või väiksemate kasvuhoonegaaside kasv atmosfääris ei kujuta endast ohtu vaid tegemist on teadliku hirmutamisega. Link postitusele siin: https://www.facebook.com/groups/nursipalukaitseks/permalink/1657417514864105/
Et siis Postimehe arvamustoimetuse artikli jagamine Nursipalu kaitseks grupis on kogukondades pingete tekitamine??? Anna taevas kannatust.
Põhisüüdlane Peeter Ernitsa postitus on aga siin: https://www.facebook.com/groups/nursipalukaitseks/permalink/1662126217726568/
Just Ernitsa postituse all kaotas jänki Johnson närvid ja teatas, et tema ei usu Trumpi paska. Andestage lugejad, seda sõna kasvatatud inimesed seltskonnas ei kasuta. Ja teise inimese sõnade kohta ammugi mitte. Faktitäpsuse pärast Johnsoni keelekasutuses pean siiski kordama. Kuna Ernitsa postitus oli Valge Maja info põhjal, siis nimetas Johnson sealset infot pasaks ja kõike, mida Trump ütleb, Kremli propagandaks.
Kes on Johnson, et nimetab Trumpi juttu pasaks ja Kremli propagandaks, mis pädevus ja autoriteet on tal seda väita meie suurima liitlase kohta? Johnsonil ei ole Eesti kodakondsust, ta on välismaalane nagu iga teine kodakondsuseta isik. Ja see kodaskondsuseta isik tuleb ja sildistab nursipalukaitsjate grupi trollide grupiks?
Kuna siin grupis on sildistamine ja ropud väljendid keelatud, siis eemaldasin Johnsoni kommentaari, mille peale Johnson tegi postituse, teemaks administraatori venemeelsus. Kuna sellised postitused ei ole siin teemakohased, siis eemaldasin postituse. Johnson tegi järgmise. Eemaldasin ka selle. Johnson tegi veel ühe. Panin tema postitamistele piirangud peale. Seepeale solvas mind messengeris ja ähvardas, et ta seda asja niisama ei jäta. Ühesõnaga, ähvardas kättemaksuga. Selline närune hing.
Mis siin veel öelda? Provokaatorid on liikvele läinud. Keskealised ja üle selle mäletavad neid sovjetiaja tegelasi töökohtadel, saunades, sünnipäevadel, ülikoolis – igal pool, kus inimesed koos. Ikka ujus keegi külje alla, kes valjuhäälselt valitsust kirus ja pärast tema jutuga ühinejate nimed ette kandis seal, kus vaja. Johnson on ka provokaator – ta provotseeris oma kommentaariga lugejaid ja kohe tõttas pildistama. Mis sellise sildistamise ja pildistamise eesmärk muud oli kui ettekandmine – mida ta tegi.
Johsnoni kohta veel niipalju, et ta nimetab ennast oma FB kontol Eesti riigivanemaks asutuses Eesti Vabariigi presidendi kantselei. Kas see peaks olema tort näkku ja jalaga tagumikku jänki nali? Viimane riigivanem oli Konstantin Päts. See on meie ajalugu. Ja nüüd tuleb Johnson selle üle irvitama?
Mehed-vennad, jätke Johnsoni nimi meelde. See on provokaatori nimi. Sest Johnson on keeranud asja nii, nagu oleks ta välja visatud oma kommentaari pärast: „On lihtsalt uskumatu, et on eestlasi, kes ei toeta Ukrainat.” Ühesõnaga – sõiman Trumpi pasaks ja keeran seejärel asja Ukraina peale ja keeran asja nii, et tehakse hirmsat ülekohut, olen vaene süütu kannataja.
Alles oli suur reede. See päev, mida kristlik maailm tähistab päevana, mil Jumala enda Poeg valekaebuste alusel surma mõisteti ja surmati.
Kui Jumala enda Poeg valekaebuse ohvriks langes, mida imestada siis, et läbi ajaloo ühte inimest teiste inimeste poolt alusetult süüdistatakse ja mass karjub: “Poo ta risti”. Ka täna, 21. sajandil ja Eestis. Sest mis see tühistamine muud on kui katse hävitada inimese hea nimi, katse teda laimata ja hävitada. Läinud sajandi neljakümnendatel ja viiekümnendatel saadeti kaebuste ja valekaebuste alusel parimal juhul Siberisse või vanglasse, halvimal juhul mahalaskmisele kui kodanlik element ja rahvavaenlane. Enamasti tehti seda anonüümsete kaebuste alusel.
Taevas tänatud, et ei ole enam troikade aeg – siis tulnuks Johnson ja kaks anonüümset kaitseliitlasest kgbsnikut öösel ukse taha. Aga kes võinuks arvata, mind sildistatakse Kremli agendiks sellepärast, et ma ei luba Ameerika presidenti pasaks sõimata. Ja et agendiks sildistamist tehakse kaitseliitlaste kätega. Ma arvan, et ma tean, mida mu Vabadussõjas Narva alt Pihkvani võidelnud vanaisa ja kommuniste poolt vangis piinatud isa selle valekaebaja Johnsoni ja anonüümsete argpüksidest kaitseliitlaste kohta ütleksid.“
