Maainimene küsib: Eesti Energia – kes vastutab ja kannab voolukatkestusest tekkinud kahjud?

Uued Uudised avaldavad ühe maapere kirja Eesti Energiale, sest hoolimata prisketest elektriarvetest pole energiafirma suuteline maal sügistormide aegu elektri olemasolu tagama.

“Oleme täiesti tavaline Eesti pere, maksumaksjad. Ka meie tasume igakuiselt Eesti Energiale võrguteenustasu. Lisaks veel tasu taastuvenergia ning elektriaktsiisi eest. Ja nüüd me küsime Teie käest: Eesti Energia, mille eest me teile maksame?

Elame Viljandimaa väikekülas. Pühapäevast saati on meie majapidamine elektrita, seda olukorras, kus meie koduni jõudvad elektriliinid paiknevad maa sees. Kõrvalkülades ning asulates on elekter eilse päeva seisuga taastatud. Kolm sügavkülma talveks varutud toiduga on üles sulanud – liha, marjad, mahlad, juurviljad, ürdid, pagaritooted. Maainimesel pole ju võimalik igapäevaselt poes käia. Meil on kaks väikest last, kolmas iga hetk sündimas. Telefone laeme autos. Õhtused ning varahommikused tegemised toimetame küünlavalgel. Tänu puupliidile valmib perele vähemalt soe söök ning me ei pea külmetama. Õnneks oli meil Eesti talupojalikku mõistust taastuvenergia hulluses puupliiti mitte õhksoojuspumba ja päikesepatareide vastu vahetada.

Ikka ja jälle ämbriga allikast vett tassides küsime endalt, mis sajandil me õieti elame? Kas polnud president Kaljulaid mitte see, kes alles hiljuti ütles, et Eestil läheb paremini kui kunagi varem? Meenub ka eelmine peaminister hr Rõivas, kelle sõnul läks Eestil koguni nii hästi, et eelmises valitsuses tegeleti ainult “peenhäälestusega”. Elame me ikka samas Eestis?

Täna lugesin kellegist piimatööstuse juhist, kes praeguse siseministri suunas näppu vibutas, nagu oleks pidanud hr Mart Helme kanistriga kriisipiirkonda kullerina kütust laiali vedama. Uskumatu! Millises Eestis Teie elate, hr piimatööstuse juht? Minu pere on siiani elektrita ja kohe kindlasti ei lahenda probleemi hr Mart Helme isiklikult kohale toodud kütusekanister. Ei pea olema hiromant mõistmaks, et kogu tekkinud situatsioon on eelmiste valitsuste tegemata töö tulem.

Pärast Eesti Energia automaatvastajalt saadud uut prognoosi, mille kohaselt kulub elektri taastamisele veel vähemalt paar päeva, sõitis meie pere 25 kilomeetri kaugusele lähimasse linna ning rentis generaatori, seda juhuks, kui uus ilmakodanik peaks just nende kahe päeva vältel sündima. Seniks kuni meid kodus pole, on lastel vanaemaga vähemalt valgus.

Arve generaatorile kulunud kulutustega esitame loomulikult Eesti Energiale. Eeltoodu on aga kolme külmikutäie ära viskamisele kuuluvate talvevarude kõrval “köömes”. See “köömes” tuleb kanda eestlaslikult hambad risti paratamatult meie pere eelarve miinusesse, kuna kahjuks pole meil “õigusriigi” kodanikena Eesti Energiale esitada arvet naaberküla Milvilt ostetud 20 kg mustikate, turult varutud marjade, ise töö ja vaevaga kasvatatud aiasaaduste, mamma sõbrannalt ostetud hunniku söögiseente, sõbraonult soetatud liha ning üüratu hunniku küünalde eest.”

Devi Kiik

(Pilt on illustratiivne – toim.)