18.11.2019
Eesti juba ehitab Rail Balticut.
Kuigi Eestis on Rail Balticu osas juba ka tegudeni jõutud, näitavad uudised, et huvi selle projekti vastu raugeb üha enam ja ennekõike majandusliku tasuvuse puudumise tõttu.
Uued Uudised kirjutasid eelmisel nädala sellest, et Poolale pole RB prioriteet, nad küll ühendavad ida-lääne trassid, kui keskenduvad siiski põhja-lõuna-suunalistele raudteedele, mida on vaja paremaks suhtlemiseks naaberriikidega.
Nüüd on ka Soome transpordi- ja kommunikatsiooniministeeriumi ehitusnõunik Juha Parantainen, kes on Soome esindaja RB Raili juhatuses, öelnud, et riik tahab esialgu keskenduda rahvuslikele projektidele, kirjutab BNS.
Soome teatas selle aasta veebruaris, et hakkab Rail Balticu osanikuks. Pärast kevadisi parlamendivalimisi otsustas Soome uus valitsus selle otsuse aga tühistada. Soome meedia kirjutas, et valitsuse tellitud uuringu järgi pole Balti riigid projektile piisavalt pühendunud.
Rail Balticu projekti koordinaatori Kristjan Kaunissaare sõnul pole Soome matnud maha plaani liituda RB ühisettevõttega, vaid on lihtsalt lükanud selle kaugemasse tulevikku.
Kaunissaare sõnul seisavad Soome uuel valitsusel ees väga kulukad riigisisesed raudteeprojektid, mis on kokkulepitud koalitsioonilepingus. “Soomel on plaanis ehitada Helsingi-Turu vaheline raudtee, mis viiks ühest linnast teise tunni ajaga, Helsingi/Vaanta-Tampere vaheline raudtee ning idasuunaline raudtee,” kommenteeris Kaunissaare BNS-ile.
“Kuna tegu on koalitsioonilepingust tulenevate prioriteetse suuremahuliste investeeringutega, siis otsustas valitsus, et praegusel hetkel Soome RB ühisettevõttega ei liitu,” lisas Kaunissaare. “Pohjolan Rautatiet Oy vahendeid läheb hoopis vaja riigisiseste raudeeühenduste elluviimiseks.”
Kaunissaare hinnangul on soomlaste huvi projekti vastu püsiv ning nad on endiselt osa Rail Balticust. “Soome on RB Rail AS-i nõukogus vaatlejaks olnud alates ettevõtte loomisest, samuti on erinevad Soome ministrid allkirjastanud mitmeid RB-d puudutavaid deklraratsioone, Soome ja Poola osalevad koos Euroopa Komisjoni ning kolme Balti riigi esindajatega RB töös,” ütles koordinaator.
“Soome tulek aktsionäriks oleks olnud lihtsalt samm edasi. Koostöö soomlastega jätkub ning aktsionäriks tulemine jääb endiselt lauale ka edasistes aruteludes. Seega on soomlased ka uue valitsuse ajal jätkuvalt RB rajamise protsessis sees, lihtsalt üks, nii meie kui soomlaste jaoks kasulik samm on edasi lükatud,” nentis Kaunissaare.
Nagu selgitustest näha on, üritatakse tõestada, nagu jätkuks kõik endises tempos, kuid ometigi kanduvad prioriteedid teistele asjadele. Hiina rahastamise tõttu kasvab umbusk ka lahealuse Tallinn-Helsingi tunneli vastu, mis on osa tulevasest Rail Balticust.
Kuidas ka ei vaataks, on leigus RB vastu maad võtmas ja sellest üritatakse distantseeruda mistahes ettekäänetel. Muuhulgas on viimastel aegadel RB juhtkonnast isiklikel põhjustel lahkunud vähemalt kolm olulist tipptegelast, mistõttu käivad spekulatsioonid, et nad ei taha projekti põrumise hetkel selle juures olla.
Ka Eesti võiks rohkem keskenduda riigisisestele projektidele, kuid selle asemel suleti hoopiski Tallinn-Pärnu reisiliin. Eesti inimesed aga sooviksid jätkuvalt rongidega pääseda ka näiteks Haapsallu ja Võrru.
Loe ka Rail Balticu tähtsust vähendab asjaolu, et trassi rajamise partnerite prioriteetid on mujal