16.12.2023
Enne seda suurt pauku…
Eestit valitsev klikk on viinud asja selleni, et nüüd ka politseikroonika teated näivad uudistena Stenbocki majast ja muudest valitsusasutustest.
Värske näide: Postimees hirmutab lastevanemaid looga „LIIGUB VABALT RINGI / Kohus jättis alaealist seksile ahvatlenud ja lapspornot valmistanud tallinlase vabadusse“.
Esimene mõte oli, et äkki on tegemist reformierakonna liikmega. Aga ei, kui jabur oletus: siis asi ei oleks ju kohtussegi jõudnud.
„Harju maakohus mõistis 33-aastase tallinlase Yevgenii lapseealise seksuaalses ärakasutamises ja lapsporno valmistamises süüdi, kuid otsustas jätta mehe tingimisi vabadusse,“ vahendab Postimees.
No muidugi, miks selliste tühiste asjade pärast healt inimeselt vabadust võtta. Oleks mees õigest erakonnast, võiks ta nüüd vabalt (vabana) kasvõi Riigikogu komisjoni juhtida. Lapsporno valmistamine? Minge nüüd! Aafrika sugemetega vene poeet Aleksandr Puškin on ju oma poeemis „Jevgeni Onegin“ deklareerinud:
„Armastusele kuuletuvad kõik ead; kuid noorte, neitsilike südamete jaoks on armastuse puhangud kosutavad, nagu kevadised tormid põldudele“.
Tõlkisin ja mõtlesin: vähe sellest, et Puškin oli suurvene šovinismi kuulutaja – ta vihjas üsna ühemõtteliselt ka kõige erinevates vanustes inimeste armatsemise kasulikkusele eriti neitsilike olendite jaoks: no käib sellisest tormina üle mõni täismees või taat, ja siis? Kosutavalt ju. Nii nagu praegu teevad venelased õnnelikuks Ukraina inimesi.
Eesti on selles mõttes õigel teel: laste kosutajaid vangi ei panda, ja ajal, kui barbaarsed lätlased teisaldasid Riias Puškini monumendi, eraldasid Tallinna peremehed tuleva aasta eelarvest raha rassisti ja pedofiili Mahatma Gandhi kuju püstitamiseks eesti pealinna.
Muide eelarvest: ma arvasin, et olen juba elus kõike näinud, seda enam et enne praegust vaba Eesti vasakäärmuslikku idiotismi olen ju aastaid kogenud pesuehtsat nõukogude debilismi. Aga inimene õpib kogu elu, ja neljapäevasel Tallinna linnavolikogu istungil tuli mul osaleda sellises täiesti ulmelises asjas, nagu ühe lapse kolme lasteaia üheaegsete järjekordade kolme sõrmkübara mäng, kui mittekesikutest imestusse langenud linnavolinikud tehti lolliks, nagu tüssasid 1990-ndatel meie tänaval inimesi sõrmkübaramängijad. Lisaks kogesin istungil sellist toimingut, nagu „osaliselt kehtestatud detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine“.
Kas arstid saaksid osaliselt lolliks tunnistatud inimesi tunnistada osaliselt tarkadeks? Siis tere tulemast Tallinna linnavolikokku ja linnavalitsusse. Suure brigaadiga, pikkade varrukatega kitlid kaasas.
+ + + + + + +
Isamaa on võtnud vastu palju uusi liikmeid, enamasti keskerakonna mugavuspagulasi. Kuid üks asi on värvata liikmeid, teine asi aga neid kinni hoida. Oleks naiivne oletada, et ülejooksikud ajavad taga oma õilsat maailmavaadet, nii et nad otsivad midagi muud, nagu näiteks võim, tähelepanu, positsioon, raha, aga ka kättemaks oma endistele kamraadidele.
Kui te ainult oleksite näinud, kuidas esines lõppeval nädalal Tallinna volikogus endine „Lasnamäe tsarinna“ Maria Skuratovski-Juffereva: „meie reformierakonnas oleme mures“, „meie reformierakond tegi seda, meie reformierakond tegi toda“. Ja kui siis äigas mitu korda oma kauaaegsetele kaasosalistele, keda hülgas äsja, ehk saalitäiele kesikutele! Et vastutustundetud, aplad ja ei tea mida veel.
Skuratovskajal on jumala õigus, nagu ka Jüri Ratasel, kes ka just praegu ühtäkki märkas, et tema endine parem käsi Yana Toom töötab eesti riigile vastu. Ja tema silmilt langes kae, ja Jüri hüüdis – nüüd ma näen!
Olukorra huumor jõudis ka kõige tagumisteni opositsiooni pinkideni, inimesed muigasid ja turtsusid rusikasse.
Eks ta ole jah. Juffereva on töötanud putinistlikus PBK-s, seitse aastat edastades seal Kremli jutupunkte ja Jedinaja Rossija siinse filiaali ehk keskerakonna ilget pläma. Kuid seda tema Vikipeedia eluloos loomulikult ei mainita. Kujutage ette – ei ole seal seda olulist perioodi tema karjääris.
Lähitulevikus näeme, kuhu seab ta oma sammud, kui reformierakonna ladvik peaks ükskord kohtu alla minema.
Isamaa aga võttis keskerakonnalt üle Katrin Pautsi, kes sai nii kadedaks selle peale, et ei saanud kirjanikupalka, mis anti hoopis tema viiele kolleegile, et astub välja Smuuli nimelisest Kirjanike liidust.
Elu24 vahendab: „Mõni aeg tagasi kuulutas Eesti Kirjanike Liit välja viis kirjanikku, kes valiti kirjanikupalga saajateks aastateks 2024–2026. Nimekirjas ei olnud aga menukat kirjanikku Katrin Pautsi. Nüüd on ilmsiks tulnud, et Pauts esitas avalduse kirjanike liidust väljaastumiseks. „Päris automaatset väljaastumist avaldus ise veel ei tähenda. Aga põhimõtteliselt olen seda otsustanud,“ nendib kirjanik.“
Hea Urmas Reinsalu, määra parem oma uuele liikmele kiireimas korras mõni isamaaline toetus, muidu võid jääda väga aatelisest kaadrist ilma.
+ + + + + + +
Kingissepa linnaportaal teatab, et Leningradi oblasti Kingissepa linnakohus mõistis 1988. aastal sündinud kohalikule elanikule 2 aastat ja 4 kuud reaalset vabadusekaotust range režiimiga koloonias.
Kurikael nimelt üritas lõppeva aasta juulis varastada kohalikust toidupoest 10 „Aljonka“ šokolaaditahvlit.
Kusjuures kohus oli veel armuline, võttes arvesse pehmendavad asjaolud: šokolaadivarga ülestunnistust, kahetsust ja ka seda, et tema ülalpidamisel on väike laps.
Ta ei varastanud mitukümmend miljonit dollarit, ei pildistanud lapsukest paljana, ei lasknud rikneda 5 miljoni euro eest vaktsiinidel, ei varastanud Ukraina abiks kogutud miljoneid eurosid (sealkandis kogutakse raha ainult Ukraina kahjuks), ei vassinud miljonite eest testide hangetega ega muudmoodi rollotanud.
Kuna Kingissepa linnas ei saanud tema tegu salastada 75-ks aastaks ega teda kuhugi Euroopa Liidu struktuuridesse lähetada (Venemaa ei ole Euroliidu liige), pandi ta lihtsalt istuma range režiimiga vanglasse. Sealt võib ta pääseda üsna pea – rindele.
Muide, kohus tagastas poele tõenditeks tunnustatud 10 „Aljonka“ šokolaaditahvlit.
Eestlased aga näevad Põhja-Eesti pangast, VEB-fondist, Slava Ukraini’st ja mujalt varastatud kümneid miljoneid nagu oma kõrvu.
Ivan Makarov