Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Mis saab Eesti riigi pidevalt lööke saavast mainest?

-
10.09.2018
Eesti riigi mainet hukutavad paljud ja pidevalt jätkuvad skandaalid.
© Postimees/Scanpix

Viimaste aegade sündmused on Eesti riigi mainet maailmas oluliselt kahjustanud ja e-riigi väidetavalt kõrge reiting seda kindlasti enam ei tasakaalusta.

Uuemad andmed ütlevad, et Danske Eesti rahapesujuhtumis on uurimisel all juba 150 miljardi dollari ulatuses tehinguid, mis viidi panga siinses harus läbi ajavahemikus 2007 kuni 2015, vahendab Postimees väljaannet Wall Street Journal. Eesti pangandus-rahandussektor seda paraku ei märganud või mängis kaasa – seegi pole välistatud. Igal juhul on rahandusmaailma kese Wall Street meid “märganud”…

Euroopa Liidu finantsjärelvalveasutused on saanud valmis salajase raporti, milles tõdetakse, et hiljutised rahapesujuhtumid Lätis ja Eestis on paljastanud tõsiseid puudujääke selles osas, kuidas erinevad asutused ja riigid teevad koostööd räpase raha liikumise peatamiseks — Eesti finantsmaine on saanud tõsise maksahaagi. Ärgem unustagem, et Eesti pangandussektoril ripuvad kaelas ka VEB Fondi ja Siim Kallase 10 miljoni veskikivid.

Päris värske on nn reeturiskandaal, kus integratsiooni imelapsena reklaamitud Vene luuraja Deniss Metsavas ei paljastanud oma peremeestele ju mitte ainult Eesti riigikaitsesaladusi, vaid kogu NATO omi, ja võimalik, et tema vaiksel juhendamisel raisati raha ka mõttetute relvaostude peale. Kui arvestada ka varasemaid, pikki aegu tegutsenud Vene agente, on ilmselt NATO-l edaspidi põhjust Eestisse vägagi umbusklikult suhtuda – kes teab, mis tüübid siinses riigisüsteemis võivad jätkuvalt pesitseda, ja kes teab, kui kõrgel tasemel?

Kui Keskerakond ja sotsid moodustasid koos renegaatliku IRL-iga Reformierakonna kukkumise järel uue valitsuse, käis Euroopast läbi kahin, et Eesti sai vasakpoolse Kremli-meelse valitsuse. Jüri Ratas suutis selle ohuhoiatuse küll kuidagi maha vaigistada, aga riigis toimuv venestamisprotsess, slaavlaste sissevedu, vene poliitikute kinnistumine Tallinna ja riigi poliitikas peaks Läänes  küll punase lambikese vilkuma panema – Eesti valitsuses on sõnad läänemeelsed, teod Putini-meelsed. Haridusminister Mailis Reps näiteks surub venekeelset keelekümblust nii koolidesse kui lasteaedadesse ja soovib fašistlik-sovjetlikul moel lapsed juba väiksena lasteaiakohustusega riigiomandusse anda — peaasi, et nad oma “natsionalistlikus” traditsioonilises peres ei kasvaks!

Mis aga puutub Eesti e-riigi mainesse, siis see on juba ajalugu, müüt ja legend. Seda on tõestanud suured jamad ID-kaardi ümber, e-residentsuse kehv toimimine ja mitmed muud tegurid (mis muidugi ei muuda olematuks varasemaid saavutusi).

Eesti president, ministrid ja paljud teised võimutegelased käivad nüüd e-riiki tutvustamas Aafrikas, kus isegi mitmete riikide pealinnades antakse elektrit vaid õhtutundidel. Nüüd eraldas Eesti riik Aafrikale ka 133 000 eurot e-valitsemise arendamiseks, kuigi on teada, et ühest genotsiidist teise rabelevates tugevate hõimusuhetega Musta mandri riikides läheb suurem osa arenguabist kohaliku korruptsioonisüsteemi toitmiseks. Eesti e-riik huvitab veel vaid Aafrika korruptante!

Ega siseriiklik maine midagi paremat pole – riik teeb mõttetuid tühitõmblusi, mitte asjalikku riigi arendamist. Näiteks toetati põua all kannatanud põllumehi 20 miljoniga, kuid kuna tegu pole tagastamatu toetuse, vaid käibekapitali laenuga, siis talumehed saadavad pigem loomad tapamajja kui orjastavad ennast uute võlgadega. Samas haarab riiki üha enam suveräänsuspuue ehk me pole enam peremehed, vaid kuulame võõraste sõna. Metsavase skandaal on samuti siseprobleem – kui palju hulgub meie keskel tegelikult juunikommuniste ja Kremli tšekiste? Selliseid näiteid võib tuua palju.

Eesti maine kuivab üha enam kokku ja seda ülistatakse veel vaid president Kaljulaidi õõnsates kõnedes. EKRE võimule tulles saab riik vähemalt oma maa sirgeseljalise peremehe reputatsiooni tagasi.