Euroopa Liidus kõlavad igasugused süüdistused Poola ja Ungari suunal, kuid sageli polegi selles süüdi need riigid, vaid Saksamaa ambitsioonid EL-is, millele mõned maad alluda ei taha.
Poola valitsus hindas neljapäeval Teisest maailmasõjast saadud finantskahju 1,3 triljonile eurole ning teatas, et palub Saksamaal nende reparatsioonide maksmist. Too lükkas juba nõudmise tagasi, öeldes, et teema on ammendatud.
Uudistes seda ei kajastata, aga sellel asjal tundub olevat teine taust. Just Saksamaa on kõige vaenulikum Poola suhtes ja tema eestvedamisel on see riik jäetud EL-i poolt ilma taasterahastu rahadest, sidudes seda igasuguste süüdistustega (“vale” kohtureform, LGBT “õiguste piiramine”).
Ilmselt teeb Poola tagasi, valmistades sakslastele omakorda peavalu, sest Berliinil tuleb nüüd teemaga tegeleda.
Ka Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen on sakslanna, kes kaitseministrina lasi Bundeswehri põhja. Teda tuntakse ka EL-is Saksamaa huvide eest seisjana ning Ungarit ja Poolat vaenatakse suuresti ka sellepärast, et nad ei lase Saksamaad oma majanduse kallale, Poola on lisaks suure rahvaarvuga naaberriik ja seetõttu käib võitlus mõjuvõimu üle.
Ungari on samuti taasterahastust ilma jäetud ja ühel Vene naftast loobumise teemalisel koosolekul ütles Ungari ka välja, et riik ei saa Vene energiakandjatest loobuda, kuna erinevalt teistest EL-i riikidest pole nad turgutavat rahasüsti saanud ja peavad tegutsema oma jõul.
Uued Uudised