25.07.2018
Korruptsioonitõrjuja Artur Talvik laiutab käsi — no mida ma hakkan peale selle tüütu EKRE-ga, kes kipub kartellierakondade toiduahela kallale?
Suveperioodil valitseb Eesti poliitikas kuumusest rammestunud vaikus — sedavõrd kõrvulukustav vaikus, et kartellipoliitikud ei tee isegi neid toiminguid, mida nad seaduse kohaselt peaksid ka puhkuste ajal tegema.
Jutt on ühest järelpärimisest, mille tähtaeg on täis tiksunud, kuid selle eest vastutav poliitik, korruptsioonivastase erikomisjoni juht Artur Talvik pole suvatsenud pärijale isegi vastata. Ilmselt püüab ta vastamata jätmisega vältida seisukohavõtte küsimuses, mis talle ebameeldiv või on tegemist teadliku poliitkorrektse käitumisega. Siit nähtub, et vastupidiselt väidetule on Artur Talvik tegelikult vilets juht, kes ei oska tagada oma komisjoni tööd ka istungite vabal perioodil või siis ei pea ta seaduse järgimist vajalikuks — kartellierakondadel on vist omad seadused. Tuletagem meelde, et näiteks maaelukomisjon koguneb esmaspäeval erakorralisele koosolekule — nemad leiavad, et põllumeeste mured on väärt ka puhkuse katkestamist.
Aga asja juurde. EKRE korruptsioonivastase toimkonna juhataja Kert Kingo saatis selle aasta maikuus Riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni esimehele Andres Herkelile avalduse seoses Riigikogu liikme Andres Metsoja (IRL) käitumisega, kus viimane Pärnu linna volikogu esimehena määras iseendale senise 800 euro asemel 2000-eurose (millele omakorda lisandub 400-eurone lisatasu) kuupalga. Oma avalduses soovis Kert Kingo erikomisjoni seisukohta ja hinnangut, kas Metsoja selline tegevus on kooskõlas Riigikogu liikme käitumise hea tava põhimõtetega. Andres Herkel teatas oma vastuses, et korruptsioonivastast seadust ei saa Andres Metsoja tegevusele kohaldada ning jättis vastamata kõigile Kert Kingo saadetud küsimustele.
Samal nädalal saatis Kingo Riigikogu erikomisjonile, mille juhiks oli juba saanud Artur Talvik, täiendava avalduse, milles ta viitab vastamata jäetud küsimustele, mis hõlmasid Andres Metsoja tegevust Riigikogu liikmena „Riigikogu liikme hea tava“ põhimõtete valguses, ja soovis jätkuvalt neile vastuseid. Lisaks tahtis Kert Kingo teada, kas erikomisjon hindab õiguskantsleri seisukohta ja tõlgendust toimingupiirangu koosseisu määramisel ebaõigeks ja seega õiguskantslerit ebapädevaks?
Vastavalt märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse §-le 6 vastatakse märgukirjale või selgitustaotlusele viivitamata, kuid mitte hiljem kui 30 kalendripäeva jooksul selle registreerimisest. 30 päeva möödudes ehk 13. juuliks polnud Kert Kingo oma täiendavale avaldusele Artur Talvikult vastust saanud. Kuigi märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse § 6 annab võimaluse erilise vajaduse korral lähtuvalt vastamise keerukusest vastamise tähtaja pikendamiseks kuni kahe kuuni ja näeb ette vastamise tähtaja pikendamisest ja pikendamise põhjusest isiku teavitamist, ei ole erikomisjon võimalikust vastamise pikendamisest Kert Kingot teavitanud.
Kert Kingo saatis Riigikogu erikomisjonile teabenõude, milles juhtis tähelepanu seaduses sätestatud vastamistähtaja tähtaja eiramisele, küsis vastamata jätmise põhjust ja seda, mis ajaks võib oodata erikomisjoni vastust.
Tulenevalt avaliku teabe seaduse §-st 18 täidetakse teabenõue viivituseta, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul. 23. juuliks, kui saabus teabenõudele vastamise hiliseim tähtaeg, polnud Artur Talvik ikka veel vastanud.
Riigikogu on võimuorgan, kes tegeleb seaduseelnõude algatamise ja uute seaduste ning muudatusettepanekute vastuvõtmisega. Seda tähelepanuväärsem on asjaolu, et Riigikogu liige ja erikomisjoni esimees Artur Talvik kas ei tunne seadust või lihtsalt eirab seaduses sätestatut.
Artur Talvik on pikka aega püüdnud luua endale karmi korruptsiooni vastu võitleja mainet, kuid kui ta sellest rollist hetkekski välja läheb või unustab ennast tähtsa mehena demonstreerida, siis selgub, et tegu on tavalise kartellipoliitikuga, kelle jaoks seadused ei maksa või tõlgendab ta neid oma suva järgi. Tal pole isegi seda viisakust, et näiteks puhkusele viidates paluda avalduse menetlemiseks pikendust.
Kui aga on vaja teha tumedaid tegusid, pole kartellipoliitikutel puhkuseajast mingit probleemi — eelmisel suvel saadeti e-kirjavahetuse kustutamise tähtaja lühendamise teade laiali just puhkuseperioodil ja teiste vähemtähtsate argikirjade seas. Seda oli ilmselt vaja ühe korruptsiooniskandaali suhtes käiva kohtuasja tõendina arvestatud kirjavahetuse kiireks likvideerimiseks.