18.03.2022
Saksamaa võimekus NATO-s on ülimadal. Pilt on illustratiivne.
Pärast Vene- ja migrandimeelse Angela Merkeli taandumist ning Ukraina sõja puhkemist on Saksamaal asutud uuesti riigi kaitsmisele mõtlema. Muudatust Saksamaa poliitikas on märganud ka Ukraina president Zelenskõi.
Saksamaa nõrkuse eest hoiatas juba aastate eest ka EKRE, aga siis ei tahtnud teised poliitilised jõud seda tunnistada.
2019. aasta detsembris esines EKRE esimees Mart Helme Tartus peetud konverentsil „Eesti valik: demokraatia või demokratuur?“, kus ta avaldas muret Saksamaa militaarse võimekuse pärast.
“Ma käisin mõned aastad tagasi riigikaitsekomisjoni liikmena Saksamaal, ma ei ole kusagil näinud nii kurbi kindraleid, kui Saksamaal, sest nad kõik nutsid ainult selle üle, kuidas neil ei jätku mehi, kuidas neil ei jätku raha, kuidas neile ei tellita relvi, kuidas neil kõik käib alla,“ kirjeldas Helme.
Selle asemel, et süüvida probleemi olemusse, ja tunnistada tõde, võttis peavoolupoliitika ja meedia automaatselt seisukoha, et Mart Helme solvab kedagi, et Mart Helme valetab, et Mart Helme kisub tüli jne.
Juba tollal kinnitas seesama peavoolumeedia pärast seda, kui oli EKRE-t saanud piisavalt sõimata, et Mart Helme sõnad on tõesed. Nüüd kinnitab seda üle ERR.
Saksamaa valitsus lubas veebruaris, et Ukraina sõja tõttu investeerib riik armee kaasajastamiseks 100 miljardit eurot. Ajaleht The Times kirjeldab Saksamaa armee kehva olukorda ja hindab, et Bundeswehr vajab veel rohkem raha.
Saksamaa valitsus lubas veebruaris, et Ukraina sõja tõttu investeerib riik armee kaasajastamiseks 100 miljardit eurot. Ajaleht The Times kirjeldab Saksamaa armee kehva olukorda ja hindab, et Bundeswehr vajab veel rohkem raha.
Veebruaris lõpus lubas Saksamaa kantsler Olaf Scholz, et riik annab Ukraina sõja tõttu sõjaväele juurde hulga raha. Alates järgmisest aastast tõstab Berliin kaitse-eelarve üle kahe protsendi sisemajanduse koguproduktist (SKP).
Valitsus lõi ka 100 miljardi suuruse erifondi sõjalisteks investeeringuteks. See on kaks korda suurem kui praegune Saksamaa kaitseeelarve.
Viimati kulutas Saksamaa sõjaväele kaks protsenti SKP-st külma sõja perioodil. Scholz lubas, et luuakse võimekas ja ülimoodne Bundeswehr, mis suudab riiki usaldusväärselt kaitsta.
Muide, Saksamaa kaitsevõimekusele andis eriti tugeva hoobi praegune Euroopa Komisjoni president ja varasem Saksa kaitseminister Ursula von der Leyen, kelle lahkumisel Brüsselisse olid Bundeswehri kõrgemad ohvitserid rahulolevalt ohanud.
Siit järeldus: keegi ei pea kohustuslikult EKRE poliitikuid armastama, aga nende juttu tasub uskuda. Võib-olla jõudsid juba tollal ühe NATO liikmesriigi poliitiku sõnad ja nende ümber tekkinud skandaal sakslaste kõrvu ja panid vähemalt tollased opositsioonipoliitikud mõtlema. Mis aga puutub näiteks Reformierakonda, siis nemad olid juba Taavi Rõivase valitsemise ajal ehtne Merkeli puudel.
Saksamaa militaarvõimekus ongi nõrk, seda Mart Helme kriitikud ei tea või ei taha teada