ETV hommikuprogramm “Terevisioon” kutsus kõige esimesena külla ennast presidendiks ergutanud Siim Kallase, ent intervjuu pöördus üllatuslikult Mart Helme presidentuuri aruteluks.
Saatejuht Urmas Vaino alustas tavaretooriliselt – lõhed Reformierakonnas ja Siimu patune minevik (rahvakeeli „rahariisumised“). Kallas möönis, et teda Reformierakonnas just väga ei
armastata, kuid lisas, et tema enda unelmatepartei, Eesti kõigi aegade võimukestvaim projekt pärast Konstantin Pätsi ja juunikommuniste, on olnud majandusteemades järjekindel, kuid liialt keskendunud häälte ahmimisele ning unustanud tegelikkuse.
Kallas teatas kehakeeles, et just tema teab ja tunneb Eestit, kuna käis just äsja Narvas (mäletate, lennutas seal õhku ostapbenderliku Narva rahvusvahelise lennujaama idee – New Narwa!) Saatejuht: „Kui täna saadab Siim Kallast igal pool küsimus kadunud miljonitest, siis miks te arvate, et presidendilt seda ei küsita? Siim oli vahepeal ilmselt arsti juurest närvirohtu saanud ning teatas enesekindlalt, et “See on minevik!“… Ristirahvas rõõmusta, meile sündis neitsi!
Kallasel olla sõpru igas parteis, tema teeks kõigiga koostööd – milline kosija räägiks pruudiretkel muud! Ka sotsidega lubas Siim hea olla, mis sest, et nood sõimavad eestimeelseid idiootideks (Siim oli entsüklopeediast järgi vaadanud, mida sõna “idioot” kreeka keeles tähendab). Ta tahaks käituda mitte nagu Päts ja Laidoner 1934. aastal ning õpetas targalt, et kui Artur Sirguga oleks tookord koostööd tehtud, võinuks Eesti saatus võib-olla teistsugune.
Murdepunkt pilvedes hõljuva Siim Kallase juttu ilmus sisse, kui ta hakkas fantaseerima, milline Eesti president võiks-olla Mart Helme.
Loogilise täismahuga, nagu meest lolliks sõimav pesunaine, rääkis Kallas, et kas Mart Helme võiks olla nagu Marine Le Pen, kellega “keegi” (kes on Siimu meelest nood “keegid”?) ei tahtvat koostööd teha või muutub Mart Helme pärissoomlaseks nagu Timo Soini, kes välisministriks saades hakkas “heaks ja koostööle” peavooluga (mis viis oma partei langusse!)
Siim Kallase targutus, vana šlikerdaja ja kogenud õngitseja ilmne püüniseheit olukorras, kus kõnevõimetu valitsuskoalitsioon vaatab õudusega rahvuskonservatiivide esiletõusu ning igasuguste stigmatiseerijate siltide kleepimine, ei näi eriti õnnestuvat. Eestlane on nõukogude propaganda karastusega rahvas ning “puutini käsilaseks” tembeldamine eriti ei tööta.
Ka Edgar Vissarionovitš Savisaar (Raivo Palmaru väljend) seadis täna oma presidendikanditatuuri üles. Kas Eesti ei võiks ise oma laulukeeles iseendale ise igavikku otsida! Lugege Toomemäelt Kristjan Jaak Petersoni kivisseraiutud sõnu.